lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-9292/31

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-9292/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
927
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9292

Tsiviilasi

K. J.-i hagi M. J.-i vastu elatise nõudes

Hagihind

3 600 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K. J. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. K. (e-post XXX) Kostja: M. J. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

09.01.2026

Resolutsioon

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata K. J.-i nõue M. J.-ilt igakuise elatise väljamõistmiseks alates 13.06.2024.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõuded

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Kostja on hageja isa. Hageja elab emaga. Kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist. Hageja igakuised vajadused on 1047 eurot kuus (sh eluase 675 eurot, toit 150 eurot, sidekulud 8 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, kulud seoses kooliga 24 eurot, riided-jalanõud 100 eurot, kulutused lisaõppele 30-50 eurot). Lapse erivajadusest tulenevalt on lapsele vajalikud kõrvalteenused, milleks puudub võimalus.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise alates 13.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 400 eurot kuus. Kostja seisukohad

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja elab hageja ja tema emaga koos. Kostja maksab igakuiselt korteri üüri ja muude jooksvate kulutuste eest, nt toidukulu. Kostja annab hagejale ka taskuraha ning raha trenni jaoks. Lapsele vajalik kõrvalteenus on logopeed, mis on kooli poolt tasuta. Hagi esitamise ajal elasid lapsevanemad nädal aega lahus, aga siis hakkasid jälle koos elama. Ühine elukoht oli sel ajal XXX, käesoleval ajal on XXX. Vastavalt kokkuleppele kostja tasub üüri ja lapse ema kommunaalkulude eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
5.Hageja märkis hagis, et talle ei ole kostja elukoht teada. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et lapsevanemad elavad koos käesoleva ajani, millistele väidetele hageja vastu vaielnud ei ole. Kostja esitas 23.02.2024 üürilepingu (dtl 35), mille kohaselt elavad XXX korteris hageja, hageja ema, kostja ja M. J.. Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et pooled elavad koos.
6.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (2-18-6491, p 13.1). Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (2-18-6491, p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi (2-18-6491, p 13.3). Kohtupraktikas on leitud, et ka olukorras, kus vanemad ei ela ühise leibkonnana, kuid elavad ühes elamus, tuleb kindlaks teha, kas laste vahetu ülalpidamine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt, või on ühel vanematest laste ülalpidamisel oluliselt suurem koormus. Viimasel juhul võib lastel olla teise vanema vastu elatise saamise nõue (Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2025 kohtuotsus tsiviilasjas 2-22-13656, p 23).
7.Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele, mille kohaselt tasub kostja ühise elukoha üüri ja osaleb ka muude jooksvate kulude kandmises, andes ülalpidamist vahetult, kuigi kohus selleks hagejale menetluses võimaluse andis, viimati 11.11.2025. Kostja väidab sisuliselt, et lapsevanemad elavad ühise leibkonnana. Hageja ei vastanud ühelegi kostja kirjalikult esitatud seisukohale ega

ilmunud mõjuva põhjuseta ka kummalegi asjas peetud istungile. Kohus loeb nimetatud kostja väited hageja poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuteks.

8.Kuivõrd kostja elab lapsega koos ning osaleb tema kasvatamises, sh temaga seotud kulude kandmises vahetult, puudub kostjal kohustus ülalpidamise andmiseks elatise maksmise teel. Kohus jätab hagi rahuldamata.
9.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium