Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1/4

2-16-10780

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 14.07.2015 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 31.08.2016 kohtudokumendid kostjale kuuluva eluruumi postkasti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui 2/4

2-16-10780 kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil kättetoimetamine on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale 19.07., 25.07., 19.08. ja 31.08.2016 kätte toimetada (tl. 32, 35). Kohus jättis 31.08.2016 kohtudokumendid kostjale kuuluva eluruumi postkasti (tl 35). Vastuse esitamise tähtajaks oli 19.09.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 65, 76, 100, 101 lg 1 p 1, 113 lg 1, korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja korteriühistuseaduse §-ga 7 lg 4, 151. Kohus rahuldab hagi kostja vastu tagaseljaotsusega ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks korteriomandi asukohaga Ravi 13A-46 KohtlaJärve võlgnevuse 391, 49 eurot sh põhivõlgnevus 370, 18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 21 ,31 eurot seisuga 30.06.2016, viivise põhinõudelt (370, 18 eurot) alates hagi esitamisest so 14.07.2016 kuni otsuse tegemiseni 20.09.2016 ning alates 21.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0, 07% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 13.07.2016 hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabi kulu 216 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, kokku 319 eurot (tl 6).

3/4

2-16-10780 Kohus leiab, et õigusabi kulud hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 216 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Tegemist on tavapärase võlgnevuse nõudega, milles esitatud dokumentide maht ei ole suur ja tuvastamist vajavad asjaolud ei ole keerukad. Riigikohus on 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13 selgitanud „et väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu“. Käesolevas asjas ei ületa hageja õigusabikulu (216 eurot) hagihinda (486, 07 eurot). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja esindaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 319 eurot sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu 216 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning viivise menetluskuludelt (319 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.