Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17634
Kohtuasi
X.V hagi Y.G vastu ühisvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks Y.G vastuhagi ühisvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.12.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X.V apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (hageja) X.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.V 23.12.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 01.12.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-17634 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X.V kanda. Y.G-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X.V (hageja) esitas 14.12.2023 Harju Maakohtule Y.G (kostja) vastu hagi, milles palus lõpetada Harju maakonnas Saue vallas Ellamaa külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) ühisomandi ja Harju maakonnas Saue vallas Turba alevikus AAA asuva korteriomandi eriomandi eseme nr 11 (registriosa nr AAAAAAA) ühisomandi, jättes need hüvitise (81 000 eurot + 10 100 eurot) vastu hageja ainuomandisse ning mõistes kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise 7200 eurot. Samuti palus hageja lõpetada Harju maakonnas Saue vallas Ellamaa külas asuva UUU kinnisasja (registriosa nr UUUUUU) kaasomandi, jättes ka selle hüvitise vastu hageja ainuomandisse või jagades kinnisasja reaalosadeks. Lisaks palus hageja jätta hüvitise maksmise kohustuseta enda ainuomandisse ühisvara hulka kuuluva OÜ X.V osa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja märkis, et poolte ühisvara hulka kuulub ka vallasvara, mille jagamist ta ei taotle.
2.Kostja esitas 09.02.2024 vastuhagi, milles palus määrata kinnisasja ja korteriomandi ühisomandi lõpetamisel kostjale hagis nimetatust suurema hüvitise või müüa ühisomandis olevad kinnisasjad avalikul enampakkumisel, samuti lõpetada kinnisasja kaasomandi müügiga avalikul enampakkumisel. Lisaks palus kostja jagada alates 15.08.2022 korteriomandi eest saadud üüritulu (7750 eurot) poolte vahel võrdsetes osades. Samuti palus kostja jagada ühisvaraks olevad vallasasjad ning jätta enda ainuomandisse vallasasjad väärtusega 13 868 eurot (muusikakeskus, kaks kaltsuvaipa, kaks tooli, jõuluehted, lai voodi, kaks madratsit, voodipesu, punutud korvid, föön, krepptangid, lokitangid, näorätikud, kaks öökappi, elektriline kell, küünlaalus, elutoa suur teler, nõudekomplekt, laualinad, lauanõud (noad, kahvlid, lusikad, kulbid, tassid, klaasid), õmblusmasin, overlok-masin, kaks laualampi, õmblustarvikud, pesumasin, pesukuivati, plaadilõikur, prožektor, külmik, mikrolaineahi, röster, mikser, blender, sõiduk FORD MUSTANG, välibatuut, mootorratas BMW, sõiduauto AUDI TT, Audi TT vahetusrehvid- veljed, Audi TT helivõimendi ning lapse voodi, teler ja kaks puidust riiulit). Kostja palus kohustada hagejat nimetatud vallasasjad kostjale välja andma või hüvitama need hagejale rahas või võõrandada vallasasjad avalikul enampakkumisel ja jagada tulem poolte vahel võrdsetes osades.
3.Harju Maakohus jättis 22.04.2025 määrusega vastuhagi menetlusse võtmata vallasasjade ühisomandi lõpetamise nõude nende avalikul enampakkumisel võõrandamise teel.
4.Harju Maakohus võttis 08.07.2025 määrusega vastu hageja hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse OÜ X.V osaluse jagamise nõude osas.
5.Harju Maakohus kinnitas 24.09.2025 poolte kompromissi, mille kohaselt jäi ühisomandis olnud kinnisasi hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale omandi kaotamise eest hüvitist 120 000 eurot, korteriomand kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist 15 000 eurot ning kaasomandis olnud kinnisasi jagati reaalosadeks. Maakohus lõpetas kompromissimäärusega täielikult hagi menetluse ning osaliselt vastuhagi menetluse, v.a kompromissiga hõlmamata vallasasjade jagamise nõude osas. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda ning märkis, et vastuhagiga seotud menetluskulud jaotab kohus vastuhagi menetlemist tervikuna lõpetavas lahendis. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 01.12.2025 otsusega vastuhagi rahuldamata ja vastuhagiga seotud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on valdav osa vaidlusest (sh vastuhagist) lahenenud
2-23-17634 kompromissiga ning samale tulemusele viiks ka TsMS § 168 lg 3 kohaldamine. Kohus kaalus TsMS § 163 lg 2 ja (04.11.2025 kohtuistungi osas) TsMS § 169 kohaldamist, kuid leidis, et vastavad eeldused ei ole täidetud. TsMS § 164 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ka siis, kui hagi jääb rahuldamata. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis vastuhagiga seotud hageja menetluskulud hageja kanda, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta vastuhagiga seotud menetluskulud, samuti apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt vastuhagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Maakohus ei kaalunud TsMS § 164 lg 2 kohaldamist. Vastuhagiga seotud hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest tegemist on abikaasade varasuhtega seotud vaidlusega ning TsMS § 164 lg 1 järgne kulujaotus ei oleks hageja suhtes õiglane. Vastuhagiga seotud menetluskulusid ei ole õiglane jätta kostja kanda järgmistel põhjustel: 1) kostja esitas põhjendamatu vastuhagi, mille maakohus jättis tervikuna rahuldamata, 2) hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole, sest kostja käitus pahatahtlikult, kui ei nõustunud kohtuväliselt ühisvara mõistlikel tingimustel jagama, 3) pärast kohtumenetluse ajal kompromissikokkuleppe saavutamist võttis kostja endale uue esindaja ja loobus pahatahtlikult kokku lepitud tingimustel kompromissi sõlmimast, mistõttu tuleb pärast uue esindaja menetlusse astumist tekkinud kulud jätta kostja kanda (TsMS § 169 lg 1), 4) kostja keeldus mõistlikel tingimustel kompromissi sõlmimast (TsMS § 163 lg 2).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
9.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
2-23-17634
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited nende õigsust eeldades alust apellatsioonkaebust rahuldada ja maakohtu otsust vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse osas tühistada. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus arvestas vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades õigesti seda, et valdav osa menetlusest, sh vastuhagi menetlusest lõppes kompromissi kinnitamisega, mistõttu tuleks selles osas jätta vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi poolte endi kanda. Maakohus lõpetas 24.09.2025 kompromissimääruse resolutsiooni p 2 kohaselt kompromissi kinnitamise tõttu menetluse nii hageja nõuete osas kui ka kostja vastuhagi nende nõuete osas, mis ei puudutanud vallasasjade jagamist. Seega lõppes vastuhagi menetlus valdavas osas kompromissi kinnitamisega, mistõttu oli valdavas osas menetluskulude poolte endi kanda jätmine TsMS § 168 lg 3 alusel põhjendatud. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus jättis 01.12.2025 otsusega vastuhagi rahuldamata üksnes vallasasjade jagamise nõude osas. Selles osas juhindus maakohus vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades õigesti sellest, et üldjuhul kannab kumbki pool ühisvara jagamise vaidluse kulud TsMS § 164 lg 1 järgi ise, sõltumata vaidluse tulemusest. Seejuures ei ole maakohus jätnud kaalumata kulude jaotamist TsMS § 164 lg 2 alusel sellest erineval viisil. Maakohus leidis, et TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erivaks kulujaotuseks ei ole TsMS § 164 lg 2 järgi alust. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool TsMS § 164 lg 1 järgi oma menetluskulud ise. Kohus võib TsMS § 164 lg 2 järgi jagada kulud eeltoodust erinevalt, kui tegemist on abikaasade varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu kohaselt jätab kohus üldjuhul ühisvara jagamise asja menetluskulud sõltumata hagi ja/või vastuhagi rahuldamisest poolte endi kanda ning üksnes erandina võib kohus jaotada kulud sellest erineval viisil. Seejuures ei ole kohtul alust jaotada menetluskulusid erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust pelgalt põhjusel, et tegemist on abikaasade varavahekorral põhineva vaidlusega. TsMS § 164 lg 2 annab kohtule kaalutlusõiguse, st kohtul on kohustus põhjendada, milliseid asjaolusid arvestades on põhjendatud jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Seejuures on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Siinses asjas ei saa apellatsioonkaebuse väidete alusel järeldada, et maakohus oleks jätnud vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades arvestamata asjakohased asjaolud. Kuigi maakohus ei avanud kohtuotsuses oma järelduse aluseks olnud kaalutlusi, ei anna see alust maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas tühistada, sest kostja apellatsioonkaebuses esile toodud kaalutused ei annaks alust jaotada menetluskulusid TsMS § 164 lg 2 alusel erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. See, et pooled ei jõudnud kohtumenetluse eel ja ajal hageja poolt mõistlikuks peetud tingimustel ühisvara ja kaasomandi lõpetamises kokkuleppele, ei anna alust jaotada menetluskulusid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Seejuures ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja käitus pahatahtlikult. Sellest, et enne kohtu poole pöördumist korraldatud pooltevahelisel enampakkumisel tegi kostja parema pakkumise, kuid loobus sellest rahanappuse tõttu, ega sellest, et kostja vahetas kohtumenetluse ajal esindajat ja ei nõustunud seejärel varem kokkulepitud tingimustel ühisomandit lõpetama, ei saa üheselt järeldada kostja pahatahtlikkust ega menetluse venitamist.
2-23-17634
11.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot).
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.