lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-6967/14

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-6967/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. jaanuar 2026 2-25-6967

Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind

O.O hagi Q.M-i vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.M-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): Q.M (ik XXX) Vastustaja (hageja): O.O (ik XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Q.M-i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-6967 menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus Q.M-ile tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Q.M-i kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus rahuldas 8. oktoobri 2025 otsusega O.O hagi ning lahutas O.O (hageja) ja Q.M-i (kostja) abielu, mis on sõlmitud 23. juulil 2022, ning taastas hageja varem kantud perekonnanime „X“. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
2.Kostja esitas 14. novembri 2025 e-kirjas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
3.Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 25. novembri 2025 määrusega käiguta ja andis kostjale tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks, kaebuse allkirjastamiseks ja riigilõivu 100 eurot tasumiseks, 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Riigilõiv tuli tasuda määruses näidatud Rahandusministeeriumi pangakontole viitenumbriga 99925100008810 ning kostjal tuli määratud tähtpäevaks ringkonnakohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või teatada riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3, p 6, lg 2 alusel menetlusse võtmata.
5.Kuna kostja apellatsioonkaebus (14. novembri 2025 e-kiri) ei vastanud TsMS-s apellatsioonkaebusele esitatud nõuetele, jäeti apellatsioonkaebus ringkonnakohtu 25. novembri 2025 määrusega juhindudes TsMS § 3401 lg-st 1 käiguta ning anti kostjale võimalus kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks, kaebuse allkirjastamiseks ja riigilõivu 100 eurot tasumiseks. Kostjat hoiatati, et kui kostja jätab tähtajaks puudused kõrvaldamata, keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu 25. novembri 2025 määrus on toimetatud kostjale kätte tema elukoha aadressil postitöötaja poolt 6. detsembril 2025 postkasti jätmisega. 3. detsembril 2025 on määrus edastatud ka kostja e-posti aadressil, millelt oli saadetud apellatsioonkaebus. Kostja kohtu määratud tähtajaks, s.o 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, ega ka käesoleva määruse tegemise seisuga, kaebuse puuduseid (riigilõivu tasumine, allkirjastatud ja täiendatud põhjendustega kaebuse esitamine) kõrvaldanud ei ole. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 637 lg 2 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. TsMS § 3401 lg 2 järgi, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna kostja apellatsioonkaebuse puudusi ei kõrvaldanud ja apellatsioonkaebuses esinevad puudused ei võimalda apellatsioonkaebust menetlusse võtta, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p-st 3, lg-st 2 ja § 3401 lg-st 2 juhindudes keelduda.
6.Ringkonnakohtu hinnangul esineb kostja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest lähtudes ka TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada ja apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Asjaolud, et kostja ei ole maakohtu lahendiga nõus, sest see ei ole kostja arvates piisavalt tõendatud ega vasta seadusele ning kostja taotleb asja uut menetlemist, kus pooled oleksid uuesti mõlemale poolele arusaadavalt ära kuulatud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus on tuvastanud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud abielu lõpetamise eelduste esinemise asjas. Hageja on avaldanud, et poolte abielulised suhted lõppesid 2025. a mais. PKS § 67 lg 3 järgi võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid leppimisaja kohaldamise eelduseks on mõlema poole tahe ja huvi abielu jätkata. Maakohtus 29. septembril 2025 peetud istungil on hageja avaldanud, et ei soovi leppimisaega, sest ei näe võimalust poolte abielulisi suhteid taastada. Hageja poolt menetluses avaldatust saab seega üheselt järeldada, et hageja ei soovi enam abielu jätkata. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu. Abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat tahet. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist. Mõlemad pooled on maakohtu 29. septembri 2025 istungil ära kuulatud. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik rahuldada.

7.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt (e-kirja teel), ei ole vaja seda kostjale tagastada. Käesolev määrus toimetatakse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastatakse hagejale. TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium