Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-23-3556 teatavaks 18. detsember 2025, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova A Z hagi G Z vastu elatise nõudes 1940,76 eurot (215,64×9) Hageja A Z (isikukood XXX) Alaealise hageja seaduslik esindaja ema I K (isikukood XXX) Kostja G Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo Narlex) Hagimenetlus
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-23-3556
Tsiviilasi nr 2-23-3556
Hagi vastuse põhjenduste kohaselt ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista seda. Samuti ei võta kostja omaks ühtegi hageja faktiväidet (v.a. väited, mille osas on kostja omaksvõttu selgelt avaldanud). On väär hageja väide, et 2023. a jaanuaris ja veebruaris tasus kostja elatist kogusummas 300 eurot. Kostja tasus hagejale 2023. a jaanuaris ja veebruaris kokku 400 eurot. Kostja vaidleb hageja väidetud vajaduste suurusele vastu. Kostja kohustus elatise tasumise osas oli 2022. aastal 225,64 eurot kuus. Kostja on tasunud elatist septembri eest 250 eurot (so 24,36 euro võrra rohkem), oktoobri eest 230 eurot (so 4,36 euro võrra rohkem), novembri eest 250 eurot (so 24,36 euro võrra rohkem), detsembri eest 290 eurot (so 64,36 euro võrra rohkem). Seega oli 2023. jaanuari alguses enammakstud elatis summas 117,44 eurot. Kostja kohustus elatise tasumise osas oli ajavahemikul 01.01.2023-31.03.2023 215,64 eurot kuus. Kostja 2023. a jaanuaris haiguse tõttu ei töötanud ja seega tulu ei saanud. Kuna oli varem tehtud ettemaks summas 117,44 eurot, siis 2023. jaanuari eest tasus kostja hagejale 100 eurot. Kostja ei rikkunud hageja ülalpidamiskohustust 2023. a jaanuaris – kostja tehtud ettemakse 117,44 eurot juurde tasus kostja hagejale 100 eurot. Seega on kostja andnud hagejale 2023. jaanuaris ülalpidamist summas 217,64 eurot, s.o rohkem kui seda näeb ette PKS § 101 lg 1. Lisaks tasus kostja 2023. veebruaris 300 eurot selgitusega elatis 2023. veebruari eest + juurdemaks 2023. jaanuari eest. 2023. märtsis tasus kostja hagejale 230 eurot. Kostja pangakonto väljavõte tõendab kostja makseid hagejale ajavahemikul kuni 31.03.2023. 2023. a aprillis tasus kostja hagejale 261 eurot. Eelnevates punktides nimetatust tulenevalt hakkas kostja maksma hagejale elatist regulaarselt alates hetkest, mil kostja ei ela lapsega (hagejaga) koos. Kostja täitis kohustusi hageja ees suuremas suuruses kui seda näeb ette PKS § 101 lg 1. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (3-2-1-37-11, p 14). Kostja enne 24.08.2022 elas koos hagejaga ning alates 2022. a septembrist on tasunud hageja ema pangakontole igakuiselt elatisraha perioodi eest alates 25.08.2022. Elatisvõlgnevus puudub. Hageja ema ei olnud vastu, et kostja tasub elatise tasustamisele järgneva kuu jooksul. Kostja ei teadnud, et elatis tuleb tasuda ettemaksena. 2023. a maist hakkab kostja tasuma elatist ettemaksena. Puudub alus eeldamiseks, et kostja edaspidi ülalpidamise andmise kohustust kohaselt ei täida. Kostja ei vaidle nõutava elatise ulatusele vastu (PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas) ning tasub seda käesoleval ajal regulaarselt igakuiselt. Elatise võlgnevus puudub. Puudub alus arvata, et kostja keelduks edaspidi regulaarselt piisavas ulatuses elatise tasumisest. Seetõttu on alust hagi rahuldamata jätmiseks. 3(8)
Tsiviilasi nr 2-23-3556
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõue on mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest (6. märts 2023), perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel väljaarvutatud miinimummääras. 4(8)
Tsiviilasi nr 2-23-3556
Kostja ei ole hagiga nõus, kuna täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt. Kostja leiab samuti, et hagi esitamiseks ei olnud alust, kuna hagi esitamise hetkeks oli kostjal hoopiski elatise ettemaks. Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 nähtub, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus tuvastas Riigi Infosüsteemi Ameti väljavõttega (tl 7), et hageja on sündinud 25. mail 2018. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta oli kuni 31. detsembrini 2022 60 eurot ning 80 eurot alates 1. jaanuarist 2023. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Samuti puudub vaidlus, et hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja väidab, et täidab hageja ülalpidamisekohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ning esitas oma väidete tõendamiseks pangakonto väljavõtted elatise tasumise kohta ajavahemike eest: - 1.02.2022–31.03.2023 (tl 25); 5(8)
Tsiviilasi nr 2-23-3556
- 14.04.2023. a maksekorraldus 2023 aprilli eest tasutud elatise kohta (tl 26); - 1.01.2023–31.12.2023 (tl 57); - 1.03.2023–29.02.2024 (tl 52); - 1.03.2024–28.02.2025 (tl 53); - 1.03.2025–13.11.2025 (tl 55). Hageja väidab, et hagi esitamiseks oli asjaolu, et 2023. a jaanuaris ja veebruaris ei tasunud kostja elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. Ajavahemikul 1. aprillist 2022–31. jaanuarini 2023 oli PKS § 101 alusel väljaarvutatud elatise suurus 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%) = 255,64 eurot – 30 eurot (pool lapsetoetusest 60 euro ulatuses) ning 1. veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 – 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). Kostja pangakonto väljavõttest (tl 25) nähtuvalt tasus kostja hageja ema pangakontole 30.01.2023 selgitusega „Alimenty jaanuari 2023“ ehk 2023 jaanuari elatis 100 eurot ja 300 eurot 18.02.2023 selgitusega „Alimentyveebruari 2023 +doplata za janvar“ ehk 2023 veebruari elatis + juurdemaks jaanuari eest. Seega, kokku tasus kostja hageja ülalpidamiseks 400 eurot, aga pidi tasuma 441,28 eurot. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et 2023. a jaanuaris ja veebruaris rikkus kostja hageja ülalpidamiskohustust sellega, et tasus seaduses ettenähtud määrast väiksemat elatist ning sellega, et ei tasunud elatist ettemaksena. PKS § 100 lg-st 4 nähtuvalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, seega, elatis 2023. a jaanuari eest pidi olema tasutud hiljemalt 1. jaanuaril 2023 ning elatis 2023. a veebruari eest hiljemalt 1. veebruaril 2023. Selles küsimuses on asjakohane hageja viide Riigikohtu 09.06.2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 13.5 viidatud seisukohale, mille järgi kui ei ole kokkulepitud või lahendist ei tulene teisiti, siis kohaldub PKS § 100 lg 4 ehk makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust 2023. a jaanuaris ja veebruaris ja hagejal oli õigus pöörduda kohtusse hagiga elatise nõudes. Kohus ei ole nõus, et 2023. a jaanuari seisuga oli kostjal elatise ettemaks. Seadus ei keela maksta elatist suuremas ulatuses kui seaduses ettenähtud miinimummäär. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 keelab ülalpidamise nõuet tasaarvestamast. Ajavahemikul 1. veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 oli seadusjärgne elatise miinimummäär 215,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). Kostja tasus hageja ema pangakontole 2023. a märtsi elatisena 230 eurot 9.03.2023 (tl 25). Seega, veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär, kuid mitte 1. märtsiks 2023. Ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 oli PKS § 101 alusel väljaarvutatud elatise miinimummääraks 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). 6(8)
Tsiviilasi nr 2-23-3556
14.04.2023. a maksekorraldusest (tl 26) ja ajavahemiku 01.03.2023-29.02.2024 eest kostja pangakonto väljavõttest (tl 52) selgub, et kostja tasus hageja ema pangakontole elatist järgnevalt: 14.04.2023 – 261 eurot (selgituse järgi 2023. a aprilli eest); 29.04.2023 – 261 eurot 2023. a mai eest, 31.05.2023 – 261 eurot 2023. a juuni eest, 29.06.2023 – 261 eurot 2023 juuli eest, 23.07.2023 – 261 eurot 2023. a augusti eest, 29.08.2023 – 261 eurot 2023. a septembri eest, 30.09.2023 – 261 eurot 2023 oktoobri eest, 30.10.2023. a 261 eurot 2023 novembri eest, 30.11.2023. a 261 eurot 2023. a detsembri eest, 02.01.2024 – 261 eurot 2024. a jaanuari eest, 29.01.2024 – 261 eurot 2024. a veebruari eest, 26.02.2024 – 261 eurot 2024. a märtsi eest. Eelnevast nähtub, et alates 2023. a aprillist hakkas kostja täitma hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ehk ettemaksena ja veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär. Ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli seadusjärgne elatise miinimummäär 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). Ajavahemiku 01.03.2024-28.02.2025 eest kostja pangakonto väljavõttest (tl 53) selgub, et kõnealusel ajavahemikul tasus ta elatist järgnevalt: 29.03.2023 aprilli eest 261 eurot, 04.04.2023. kahe maksena elatise juurdemaks 2024. a aprilli eest kokku 27 eurot ehk elatisena 2024. a aprilli kuu eest on tasutud kokku 288 eurot. Samast pangakontost on näha, et ajavahemikul 22.04.2024 – 27.02.2025 tasus kostja elatisena 288 eurot igakuiselt kuu viimasel kuupäeval ning selgitustest nähtuvalt järgmise kuu eest. Seega tasus kostja ajavahemikul 01.03.2024-28.02.2025 hageja ülalpidamiseks elatist nõuetekohaselt ehk ettemaksena ja veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär. Ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 on elatise miinimummäär 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 euro ulatuses). Ajavahemiku 01.03.2025-13.11.2025 eest kostja pangakonto väljavõtte järgi (tl 53) tasus ta sel ajavahemikul elatist järgnevalt: 28.03.2025. a aprilli eest 288 eurot ja 31.03.2025 juurdemaksena aprilli eest 14 eurot, seega kokku ettemaksena 2025. a aprilli eest 302 eurot. Samast pangakontost on näha, et ajavahemikul 29.04.2025 – 30.10.2025 tasus kostja elatisena 303 eurot igakuiselt kuu viimasel kuupäeval ning selgitustest nähtuvalt järgmise kuu eest. Seega, ka ajavahemikul 28.03.2025 - 30.10.2025 tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatist nõuetekohaselt ehk ettemaksena ja veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär. Kohtu hinnangul on kõik eeltoodu tõendab, et alates hagi esitamisest täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt, tasudes elatist ettemaksena ja veidi rohkem kui seadusjärgne miinimummäär. Kostja küll paar korda tasus elatist natukese hilinemisega aprillikuu eest, kuid teostas samal kuul juurdemakse. Ent kohtu hinnangul ei anna need üksikud juhtumid alust väita, et kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust või täidab seda ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses. Tuginedes asja materjalidele, täidab kostja lapse (hageja) ülalpidamiskohustust, kuna maksab elatist vabatahtlikult ning teeb seda korrapäraselt ettemaksena ja seaduses ettenähtud suuruses. Seega ei riku kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et puuduvad eeldused elatise väljamõistmiseks ning jätab seetõttu hagi täies ulatuses rahuldamata. 7(8)
Tsiviilasi nr 2-23-3556
Kohus juhib kostja tähelepanu, et PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest brutokuupalga muutusest alates 1. aprillist (esimene kord 1. aprillist 2026) ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Muutused avaldatakse enne 1. aprillit ja kostja hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitmiseks peab enne iga aasta 1. aprillit kontrollida kuidas muutus seadusega ettenähtud elatise miinimummäär. Seda saab kontrollida ka elatiskalkulaatori kaudu (vt https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/), valides arvutamise perioodiks vastav periood jooksva aasta 1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.