Hageja: V P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja: T T (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja L T (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marina Kelpman
Menetlustoiming
Tehingu heakskiitmine, kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine, taotluse lahendamine, vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine ning riigilõivu tagastamine
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Anda L T kohtu nõusolek eestkostetava T T nimel tehingu tegemiseks – ühisvara jagamise kompromissilepingu sõlmimiseks. Kiita heaks L T (isikukood XXX) poolt T T (isikukood XXX) esindajana Viru Maakohtule 01.12.2025 kohtule esitatud kompromissilepingu sõlmimine V P (isikukood XXX) ja T T (isikukood XXX) vahel.
2.Kinnitada V P (isikukood XXX) ja T T (isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.Pooled on kokku leppinud, et korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX) jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjale selle eest 9887,98 eurot.
2.2.Pooled on kokku leppinud, et kostja annab nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et hageja kantakse korteri ainuomanikuna. Kohtumäärus asendab kostja nõusoleku vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
2.3.Pooled on kokku leppinud, et eluasemelaenust nr 07-196951-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 19 224,04 eurot jääb täielikult hageja ainuomandisse ning kostjal ei ole selle kohustuse osas nõudeid ega vastutust.
2.4.Relv CZ-557-Synthetic ja väikelaev BMA-228 (KAZANKA, kood XXX) jäävad poolte kokkuleppel hageja ainuomandisse. Hageja maksab kostjale nimetatud vara eest kompensatsioonina 750 eurot.
2.5.Pooled kinnitavad, et ülaltoodud tingimused kajastavad nende täielikku kokkulepet ning pärast nimetatud kohustuste täitmist ei ole pooltel teineteise
2-23-16571
vastu ühisvara jagamise osas täiendavaid nõudeid.
2.6.Samuti lepivad pooled kokku, et kogu muu vara, mida käesolevas kompromissis ei ole nimetatud, jääb sellele poolele, kelle valduses või kelle nimele see on registreeritud kompromissi sõlmimise hetkel.
2.7.Pooled lepivad kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda ning menetluskulude hüvitamist teineteiselt ei nõuta. Jätta rahuldamata L T 28.11.2025 taotlused T T nimel dokumentide allkirjastamiseks ja juriidiliste toimingute tegemiseks, sh rahaliste vahendite kasutamiseks ning ühisvara jagamisest saadud raha ülekandmiseks kolmandate isikute kontodele. Ühisvara jagamisest saadud vara tuleb kanda T T arvelduskontole ning seda võib kasutada olemasolevate sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kustutamiseks ning ülejäänud osas võib raha kasutada kohtu nõusolekuta Tatjana Tatti ülalpidamiseks. Keelduda T T vastuhagi menetlusse võtmisest. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Jätta T T riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Tagastada määruse jõustumisel T T vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot kostja tütre A P Swedbank arveldusarvele nr XXX.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtumääruse peale, va riigilõivu tagastamise osas, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on V P (hageja) hagi T T (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1) jätta korteriomand XXX hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale kompensatsiooni summas 9887,98 eurot; 2) kohustada kostja andma nõusoleku kinnistusraamatus kande muutmiseks selliselt, et hageja kantakse kinnistu asukohaga XXX ainuomanikuna. Kohtuotsus asendab kostja tahteavalduse hageja kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatusse; 3) jätta eluasemelaenust nr 07-196951-EL tulenev kohustus Swedbank AS-i ees summas 19 224,04 eurot hageja ainuomandisse; 4) jätta relv CZ-557-Synthetic ja väikelaev BMA-228, KAZANKA (koodiga: XXX) hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale kompensatsiooni summas 500 eurot; 5) jätta kostja ainuomandisse järgmised asjad: 2 (6)
2-23-16571 kummipaat pvc materjalist, veepump, muruniiduk, trimmer, survepesur autole Kärcher ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 490 eurot; 6) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 193 eurot 8poolte ühise korteriga seotud kulud).
2.Kostja esitas 23.01.2024 kohtule vastuhagi abikaasade ühisvara jagamise nõudes, mida kohus ei ole veel menetlusse võtnud. Vastuhagi esitamisel vabastati T T 12.04.2024 määrusega osaliselt riigilõivu 320 euro tasumisest. T Ton tasunud riigilõivu summas 100 eurot.
3.T T on 10.10.2025 seatud eestkoste ja määratud tema eestkostjaks L T ametiajaga kuni 09.10.2028 (k.a). Määruse kohaselt on T T perekonnaõiguslike tehingute suhtes arusaamisvõimeline, kuid tema võib tulenevalt psüühilisest seisundist olla liialt usaldav ega oska hinnata oma tegevuse kaugeleulatuvaid tagajärgi. Määrusega on piiratud T T võimalused varaga tehingute tegemiseks.
4.T T esitas 16.10.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus 24.10.2025 määrusega rahuldas ja määras T T riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu nindkulud. T T riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 14.11.2025 vastuse hagile, milles loobus ühtlasi esitatud vastuhagist ja palus tagastada kostjale vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu.
5.Pooled esitasid 01.12.2025 kohtule kompromisslepingu, milles on kokku lepitud ühisvara jagamises. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 187 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi.
7.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et ühisvara hulka kuulub muuhulgas korteriomand ning seega vajab Lidia Tatti eestkostetava Tatjana Tatti nimel sellise kompromisslepingu sõlmimiseks, millega otsustatakse muuhulgas korteri omandiõigust, kohtu nõusolekut.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 kohaselt lahendatakse nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohtu nõusolek tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas tehing vastab eestkostetava huvidele. Nõusoleku andmisest keeldumine on põhjendatud olukorras, kui kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutamine ei ole eestkostetava huvides. Seetõttu tuleb ka praeguses asjas hinnata, kas eestkostetava nimel ühisvara jagamine selliselt, et hageja omandab selle enda ainuomandisse ja eestkostetav saab selle eest rahalise hüvitise, on eestkostetava huvides. Kohus on võimalik otsustada nõusoleku andmise TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluse sätteid arvestades käesoleva hagi menetluse raames (vt ka RKTKm 17.11.2015, 3-2-1-127-15, p 25).
9.Kohus nõustub, et ühisvara jagamine on eestkostetava huvides. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja seega on mõistlik jagada ka ühisvara. Korteriga kaasnevad igakuised kulud 3 (6)
2-23-16571 eestkostetavale ja korteri ostuks oli võetud laen, mis kuulub samuti ühisvara hulka. Poolte sõlmitud kompromissi alusel jääb eluasemelaen hagejale. Kostja saab hüvitise omandi kaotamise eest ja saab endale osta uue korteri või kustutada võlgnevusi. Ühisvara jagamisega ei vähendata ega kahjustata eestkostetava vara. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus tsiviilasjas nr 2-25-5434 (PKS § 194). Kompromissi allkirjastas eestkostja ja selle edastas kohtule riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seega loeb kohus, et nende mõlema hinnangul vastab kompromiss eestkostetava huvidele. Kohus annab eestkostjale Lidia Tatti nõusoleku eestkostetav Tatjana Tatti nimel ühisvara jagamiseks kompromisslepingu sõlmimiseks. Kompromissi kinnitamine
10.TsMS § 478 lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 järgi kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
11.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
12.Kostja on eestkostetav. Kohus on heaks kiitnud kostja seadusliku esindaja poolt kompromissilepingu sõlmimise (PKS § 187 lg 1 p-d 1 ja 3). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.
13.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
14.Kohus selgitab, et L T 28.11.2025 taotlus
15.Eestkostja L T esitas 28.11.2025 kohtule taotluse, milles palus anda talle õigus allkirjastada dokumente ja teha juriidilisi toiminguid oma tütre T T nimel, sh tema rahaliste vahendite käsitlemisel. Samuti palus eestkostja lubada ühisvara jagamisest saadud hüvitis üle kanda kolmanda isiku ja eestkostja arveldusarvele, kuna T T kontod on arestitud. Eesmärgiks on tagada T T rahaliste vahendite säilitamine.
16.Kohus leiab, et esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et L T on T T eestkostja ning eestkoste seadmine tähendab seda, et L T esindabki eestkostetavat, allkirjastab tema eest dokumente ja teeb muid juriidilisi toiminguid, v.a tehingutes, kus eestkostetaval on õigus iseseisvalt tegutseda. 4 (6)
2-23-16571
17.PKS § 186 lg 1 alusel kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Eestkostja peab kompromisslepingu alusel saadava hüvitise paigutama eestkostetava kontole. Kohus märgib, et eestkostetava võlgnevuste kustutamine on ka eestkostetava huvides. Kui eestkostetava kontod on arestitud, ei ole võimalik tema nimele korterit osta, kuna ka korter arestitakse täitemenetluse raames. Eestkostjal tuleks kaaluda võimalusi, kuidas võlgnevused kustutada, sõlmida maksegraafikud või kas on võimalusi kohustustest vabaneda. Kindlasti ei ole lubatud eeskostetava vara tahtlikult varjata või paigutada seda muudele kontodele, jättes eeskostetava võlgnevused tasumata. Neil põhjustel jätab kohus taotluse rahuldamata. Ühisvara jagamisest saadud hüvitis tuleb kanda eestkostetava kontole ning seda võib kasutada kohtu nõusolekuta võlgnevuste kustutamiseks ning ülejäänud osas eestkostetava ülalpidamiseks. Kohus selgitab täiendavalt, et uue eluaseme ostmiseks eestkostetava nimele tuleb eeskostjal pöörduda avaldusega kohtu poole. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine
18.T T esitas kohtule vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning loobus vastuhagist enne seda, kui kohus on vastuhagi menetlusse võtnud. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi enne menetlusse võtmist tagasi võtta. TsMS § 373 lg 3 ls 1 järgi kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Vastuhagis hageja (kostja) on kohtule teatanud, et ei soovi vastuhagi avalduse menetlemist. Kohus leiab, et kuivõrd vastuhagis hagejal puudub menetlushuvi, tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel vastuhagi menetlusse võtmisest keelduda.
5 (6)
2-23-16571 Menetluskulude jaotus
19.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.
20.Kostja T T anti 24.10.2025 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. Seega jäävad riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
21.Hagejal on võimalik taotleda TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
22.Kohus keeldus T T vastuhagi menetlusse võtmisest, mistõttu kuulub T T taotlus vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. T T on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjale tagastada määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
23.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastuhagi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale saab TsMS § 372 lg 5 alusel esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav (TsMS § 150 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.