Harju Maakohtu 15. juuni 2016. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ocram Holding OÜ ja 10 Capital OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MR (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Paul Künnap Kostja I: Ocram Holding OÜ (registrikood 12771808) Kostja II: 10 Capital OÜ (registrikood 12771820), kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Mailend ja advokaak Sandra Sillaots
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. juuni 2016. a määrus osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus.
2.Ocram Holding OÜ ja 10 Capital OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.1.Rahuldada Ocram Holding OÜ ja 10 Capital OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista MR-lt välja Ocram Holding OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 25 eurot, tõlkekulud 41,40 eurot ja õigusabikulud 3584,30 eurot, kokku 3650,70 eurot (kolm tuhat kuussada viiskümmend eurot ja 70 senti).
3.3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista MR-lt välja 10 Capital OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 25 eurot,
tõlkekulud 41,40 eurot ja õigusabikulud 3584,30 eurot, kokku 3650,70 eurot (kolm tuhat kuussada viiskümmend eurot ja 70 senti).
3.4.Ülejäänud osas jätta Ocram Holding OÜ ja 10 Capital OÜ avaldus menetluskulude MR-lt väja mõistmiseks rahuldamata.
3.5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MR-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7301,40 eurot) Ocram Holding OÜ-le ja 10 Capital OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 10. juuni 2015. a määrusega MR (hageja) avalduse hagi tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osaliselt. Riigikohus tühistas maakohtu ja ringkonnkohtu määrused ja jättis hageja hagi tagamise taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäeti hageja kanda. Kohtulahend jõustus 16. veebruaril 2016. a.
2.22. veebruaril 2016. a esitasid Ocram Holding OÜ ja 10 Capital OÜ (kostjad) menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palusid hagejalt välja mõista menetluskulud 10 229,60 eurot (käibemaksuga), millest 5114,80 eurot Ocram Holding OÜ (kostja I) kasuks ning 5114,80 eurot 10 Capital OÜ (kostja II) kasuks ning menetluskuludelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud koosnesid õigusabikuludest 10 096,80 eurot, riigilõivust 50 eurot ja tõlkekulust 82,80 eurot.
3.Hageja oli seisukohal, et menetlusdokumentidest ei nähtu Merilampi memo relevantsus käesolevas kohtuasjas, mistõttu 926 euro väljamõistmine menetluskuludena antud kohtuasjas ei ole põhjendatud. Kuivõrd suhtlus kliendi ja Merilampi advokaadibürooga ei kajastu menetlusdokumentides, siis ei saa neid hagejalt välja mõista õigusabikuludena. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, milliste toimingutega seoses on peetud kostjate esindajate korduvaid büroosiseseid nõupidamisi ja suheldud kliendiga, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas kulu on põhjendatud või mitte. Arvestades, et menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate esindajad on aktiivselt osutanud õigusabi ka seoses kohtumenetlusega Soomes, ei ole välistatud, et büroosisestel nõupidamistel ei analüüsitud käesoleva tsiviilasja menetlusega seonduvaid olulisi asjaolusid. Võttes arvesse, et varasema kohtupraktika kohaselt võtab 1 lehekülje ettevalmistamine 30 minutit kuni 1 tund aega, siis leiab hageja, et mitmete menetlustoimingutele kulunud aega tuleb vähendada. Hüvitamisele ei kuulu Soomes toimunud menetluse kulu, mis ei puuduta käesolevat tsiviilasja. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas kostjate taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt mõlema kostja kasuks välja menetluskulud 3629,10 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Maakohtu hinnangul oli hagi tagamise taotlus otseselt seotud Soomes toimuva põhimenetlusega, mistõttu oli esindatava huvide kaitseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks esindajal vajalik teada põhimenetluse käiku, sisu ja asjaolusid. Maakohus leidis, et olenemata sellest, kas käesolevas menetluses kostjatena märgitud isikud olid kaasatud Soomes toimuvasse kohtumenetlusse või mitte, oli suhtlemine
advokaadibürooga Merialmpi põhjendatud ja vajalik esindatavate huvide ja õiguste igakülgseks kaitseks.
6.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et toimingute puhul tuleks arvestada ainult koostatud menetlusdokumendi lehekülgede arvu. Lisaks sisulise osa mahule võtab kohus arvesse ka menetlusdokumendi sisu ja vaidluse asjaolusid. Samuti ei nõustunud kohus hagejaga, et suhtlus kliendiga ei kuulu väljamõistmisele. Mõistlikus ulatuses on suhtlus kliendiga vajalik ja põhjendatud kulu, vastasel korral ei oleks kliendi esindamine ja tema huvide kaitse võimalik.
7.Ajakulu osas leidis maakohus, et menetlustoimingutele kulunud aeg ei olnud täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Kohus nõustus hagejaga, et Soome kohtule esitava hagi koostamisega ja Soome kohtu määruse analüüs seotud kulud ei ole hüvitatavad praeguse tsiviilasja raames. Samuti ei saa lugeda täies ulatuses põhjendatuks esindaja ajakulu büroosisesele nõupidamisele, kliendiga suhtlemisele, advokaadibürooga Merilapmiga suhtlemisele ja memo analüüsile. Riigikohtu 16. veebruari 2016. a määrusega tutvumine ei kuulu hüvitamisele, kuna see on kostjate suhtes positiivne lahend. Kokku pidas maakohus õigusabikulude põhjendatuks ja vajalikuks ajaks kokku 41 tundi 17 minutit summas 7125,40 (käibemaksuga) eurot.
8.Arvestades asja rahvusvahelist mõõdet oli kohtu hinnangul tunnitasu 143,83 eurot ilma käibemaksuta käesolevas vaidluse puhul põhjendatud.
9.Maakohus pidas põhjendatuks, et hageja peab hüvitama kostjatele riigilõivu ja tõlkekulu. Määruskaebus
10.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata kohtuvälised kulud kokku 2971,40 eurot.
11.Maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsioonipiire ja eiranud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kuigi maakohtu hinnangul oli hagi tagamise taotlus otseselt seotud Soomes toimuva põhimenetlusega ja sellest tulenevalt oli kostjate esindajal vajalik tutvuda põhimenetluse asjaoludega, vähendas maakohus sellega seonduvat väljamõistetavat menetluskulu 10 tunni ja 24 minuti võrra. Maakohtu määruses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, millele tugineb maakohtu järeldus, et kirjeldatud toimingutest tingitud kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik.
12.Kostjad rõhutavad, et käesolevat tsiviilasja saab pidada tavapärasest keerukamaks – pooled viitasid menetlusdokumentides Soome õigusele, samuti omas käesolev tsiviilasi puutumust rahvusvahelise eraõigusega. On tavapärane, et menetlusdokumentide koostamisel esineb vajadus büroosiseselt konsulteerida kolleegiga menetlustaktikalistes ja/või õiguslikes aspektides, ning asjaolu, et tsiviilasja ajamisel osutub vajalikuks suhelda kliendiga, kooskõlastada temaga edasine tegevus ja saada temalt asjakohast informatsiooni.
13.Alusetu on ka maakohtu määruses toodud seisukoht, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ajavahemikul 20. juuli 2015. a kuni 29. august 2015. a ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna tsiviilasja toimikust nähtub, et kostjate esindajad on ringkonnakohtule esitanud vaid ühe menetlusdokumendi, so 10. juuli 2015. a määruskaebuse. On mõistetav, et kõik peale hageja 6. augustil 2016. a esitatud vastust tehtud toimingud perioodil 12. augustist 2015. a kuni 29. augustini 2015. a olid tingitud vajadusest hinnata hageja poolt esitatud vastuväiteid, mh suhelda Merilampi advokaadibürooga, ja kliendiga, koguda tõendusmaterjali, ning analüüsida Soome menetluse mõju.
14.Maakohus leidis, et hüvitamisele ei kuulu Riigikohtu menetluses tekkinud kulud, mis seonduvad 25. jaanuaril 2016. a Soome kohtu määruse analüüsiga, kuna see ei ole maakohtu hinnangul käesolevasse tsiviilasjasse puutuv. Antud järeldus ei ole asjakohane, kuna Soomes toimuv põhivaidlus tingis hageja poolse kohtusse pöördumise kostjate vastu.
15.Samuti ei saa kohus kostjate hinnangul väita, et Riigikohtu 16. veebruari 2016. a määrusega tutvumine ei kuulu hüvitamisele, kuna kostjate määruskaebus rahuldati. Menetluse edasine käik
16.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb väljamõistetud menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada ning hageja poolt hüvitamisele kuuluvat menetluskulu suurendada, mõistes hagejalt maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja kummagi kostja kasuks 3650,70 eurot, kokku 7301,40 eurot. Kostjate määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Ringkonnakohus nõustub kostjatega selles, et maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata menetluskulu seoses Riigikohtu 16. veebruari 2016. a määrusega tutvumisega. Hagi tagamise taotluse lõplikult lahendava kohtumäärusega tutvumine on menetlusosalise lepingu esindaja ülesanne sõltumata sellest, kas tegemist on menetlusosalise jaoks positiivse või negatiivse lahendiga. Lepingulise esindaja teenuse kasutamise eesmärk on, et kõik õigustoimingud teeb menetlusosalise eest tema esindaja. Maakohtu seisukohaga saaks nõustuda, kui tegemist oleks olnud kohtulahendi analüüsimisega, mis antud juhul oleks ebavajalik. Kostjatel on juurdepääs kõigile neid puudutavatele menetlusdokumentidele, kuid see ei tähenda, et nad peavad lepingulise esindaja olemasolu korral iseseisvalt tutvuma. Kostjatel on õigus teada kohtulahendi sisust oma lepingulise esindaja kaudu, mistõttu nende poolt ostutatud teenust lahendiga tutvumise osas 15 minuti ulatuses (36 eurot käibemaksuta) tuleb pidada mõistlikuks ja vajalikuks.
20.Kolleegium ei nõustu kostjate väitega, et maakohus on menetlustoimingute ajakulu põhjendamatult vähendanud. Vastupidiselt kostjate seisukohale, on maakohus kolleegiumi arvates piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate esindaja töö mahtu ja vajalikkust ning jõudnud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10; Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 11; Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Diskretsiooni piire maakohus kõnealusel juhul ületanud ei ole.
21.Samuti on maakohus pidanud põhjendatult õigeks hüvitada Soomes toimuva põhimenetluse tutvumise ja analüüsiga seonduvad menetlustoimingute kulud üksnes osaliselt. Kolleegium arvates on maakohus hinnanud ka selles osas õigesti kostjate lepingulise esindaja töö mahtu ning erinevate nõupidamiste, kliendiga suhtlemiste ning analüüside ajakulu põhjendatult vähendanud. Kolleegiumi arvates on maakohtu hinnang õige ja kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1, mille järgi mõistab kohus menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud välja mõistmata ka menetluskulu nende toimingute (perioodil 20. juuli 2015 kuni 29 august 2015) eest, mis seonduvad hageja vastuse analüüsiga kostjate määruskaebusele. Olukorras, kus kostjad on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse ja hageja sellele vastuse, millele kostjad oma seisukohta ei esitanud ning ka ringkonnakohus ei ole vastuse osas küsinud kostjatelt täiendavat seisukohta, ei ole põhjendatud vastuse analüüsimise, sellega seonduva suhtluse ja tõendusmaterjali kogumisega tekkinud menetluskulu hüvitamine.
23.Seega rahuldab ringkonnakohus kostjate määruskaebuse osaliselt ning mõistab hagejalt kostjate kasuks täiendavalt välja õigusabikulu 43,20 eurot (36 + käibemaks), s.o. kummagi kostja kasuks 21,60 eurot. Koos maakohtus väljamõistetud õigusabikuluga (3562,70) tuleb kummagi kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 3584,30 eurot. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 2928,20 euro ulatuses (taotletud summa 10 229,60 eurot – rahuldatud summa 7301,40 eurot).
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
25.Määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.