2-16-12331
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Tambet Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
12. september 2016.a, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-12331
Tsiviilasi
Sindi Majavalitsus OÜ hagiavaldus A.A. ja A.K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hageja: Sindi Majavalitsus OÜ, registrikood: 10442012; asukoht: Pärnu mnt 12, Sindi linn 86705 Hageja lepinguline esindaja: Grete Kirsimaa, Advokaadibüroo LMP; asukoht: Soola 8, Tartu 51013; e-post: [email protected] Kostja I: A.A., isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Kostja II: A.K., isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmise lahendamine, kirjalik menetlus
2-16-12331
kostjatele igakuiselt hooldustasu ja kommunaalmaksete arveid. Kostjad ei ole hageja poolt esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus hageja ees 1021 eurot. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 1021 eurot viivis. Lisaks palub hageja kohtul kostjatelt välja mõista hageja menetluskulud. 23.08.2016.a. on Pärnu Maakohus jätnud hagiavalduse käiguta ja on andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. 03.09.2016.a. on hageja lepinguline esindaja Grete Kirsimaa esitanud kohtule seisukoha, mille järgi ta ei pea vajalikuks hagiavalduse tervikteksti esitada, samuti on tema hinnangul kohtu osundatud puudused arusaamatud ja seetõttu ei pidanud hageja lepinguline esindaja mõistlikuks kohtumääruses nimetatud asjaolusid hagiavaldusse lisada. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 23.08.2016.a määrusega kohustas kohus hagejat kõrvaldama hagiavalduses puudused 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esindajale on kohtule esitanud vastuse tähtaegselt, kuid on selles leidnud, et kohtumääruses nimetatud puudused ei mõjuta hagi menetlusse võtmist ja on seetõttu jätnud kohtu nimetatud puudused kõrvaldamata. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab maakohus välja selgitama, mida ja mille alusel hageja nõuab, kuna nõuete rahuldamise eeldused on erinevad. Kohtul tuleb ebaselge hagi puhul anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel kohaldada ka TsMS § 3401 lg-t 2 (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 27–28; 3. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 12). Käesoleval juhul on maakohus kohustanud hagejat esitama täiendavalt faktilisi asjaolusid, et täpsustada hagi nõuet ja faktilisi asjaolusid ning esitama kohtule uuesti hagiavalduse terviktekst.
2-16-12331
Hageja lepinguline esindaja pidi kohtule selgitama, mille alusel on hageja poolt toimunud haldusteenuse osutamine, mida ei ole tehtud. Käesoleval juhul ei ole hageja soovinud tõendada enda pädevust hagiavalduse koostamiseks, mis on iseenesest juba hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks (TsMS § 371 lg 1 p 9) ja omab seetõttu vägagi olulist rolli. Eeltoodu alusel oli põhjendatud hagiavalduse uue tervikteksti koostamine, et kohtule põhjendada, et siiski on täidetud KOS § 20 lg 1 sätestatud eeldused ja Sindi Majavalitsus OÜ saaks ikkagi olla valitsejaks, kes võiks lähtudes KOS §-dest 11 ja 13 lg-test 1 ja 2, AÕS § 75 lg-st 1 materiaalsete eelduste olemasolul kostjate vastu nõudeid esitada. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult ignoreerinud kohtu korraldust hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, milles saanuks puuduseid kõrvaldada ja selgitada kohtule korrektselt, mille alusel saaks hageja oma nõuet esitada. Kohus saab hagimenetluses lähtuda ainult hageja esitatud tõenditest ja asjaoludest ning ei saa hakata ise tõendeid koguma või koguni eeldama, et hagejal võib hagi esitamiseks vajalik pädevus olemas olla. Kohus märgib veel täiendavalt, et asjaolu, et 2012.a. on kostja nõuet tunnustanud või 2014.a. kohtu poolt tehtud tagaseljaotsus ei anna hagejale iseenesest ilma täiendavate loogiliselt jälgitavate põhjendusteta mingitki õigust nõuda võlgnevust 2015.a. või 2016.a. eest.
2-16-12331
heakskiitu). Kuna hageja lepinguline esitaja on esitanud nõude alternatiivselt, siis seda enam oli kohtu poolt põhjendatud nõudmine nõuda hagejalt selgitusi osutatud teenuste ja tekkinud nõuete aluste kohta. Selle asemel on hageja lepinguline esindaja keeldunud kohtu korralduse täitmisest ja on arusaamatul põhjusel jätnud puudusteta hagi kohtule esitamata. Olemasoleval juhul ei saaks kohtu poolt välja toodud puuduste tõttu teha tagaseljaotsust, kui kostjad hagile ka ei sooviks vastata, sest hageja nõude esitamise pädevus ning nõude olemasolu ja suurus on kahtluse all. Kohus asub tulenevalt eeltoodust seisukohale, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses puuduseid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.