Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1/3

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu kommunaalmaksete võlgnevuse ja viivise nõudes. M M on uusküla 1-38 korteri omanik ja korteriühistu liige ning on jätnud täitmata korteriomaniku seadusest tuleneva kohustuse. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt, on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja 06.09.2016 hagile esitatud vastuses tunnistas korteriühistu hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja taotles võla korteriühistule ositi tasumist, osamaksega 400 eurot kuus. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamatult või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab kostja taotlusel võla tasumiseks igakuise osamakse suuruseks 400 eurot kuni võla täieliku tasumiseni. Seoses sellega, et kostja võttis hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et puudub alus jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus loeb tõendatuks, et kostja oma käitumisega on põhjendanud hagi esitamist. 2/3

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid (riigilõiv 250 eurot, õigusabikulud 60 eurot) kokku summas 310 eurot. Kostja ei ole menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 250 eurot, mis on hageja menetluskulu ning kuulub hüvitamisele kostja poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 250 eurot ning menetlusosalise õigusabikulud summas 60 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /Digitaalallkiri/ kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.