Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(3)

2-16-109132

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on I K hagi J K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab 23.09.2015 kostja poolt hagejale välja antud võlakirja võlgnevuse 1 400 eurot ja viiviste 0,02% päevas väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt vastavalt 23.09.2015 võlakirjale, laenas kostja hagejalt 1 500 eurot ja kohustus tasumisega viivitamise korral hüvitama ka viivised. Laenu tagastamise tähtajaks on 30.04.2016. Kostja on hagejale tagastanud laenust 100 eurot. Pooled esitasid 30.08.2016 poolte vahel sõlmitud ning allkirjastatud kompromisslepingu, milles leppisid pooled kokku võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras ning leppisid ka kokku et kõik menetluskulud, so riigilõiv 225 eurot ja juriidilise abiga seotud kulud 125 eurot kannab kostja. 02.09.2016 esitas hageja kompromissi uue täpsustatud tervikteksti, mis oli allkirjastatud ainult hageja poolt. Kohtuistungile 06.09.2016 kostja ei ilmunud. Hageja selgitas, et tal olid probleemid posti saatmisega aadressil mail.ru. Kompromiss oli saadetud nii kohtule kui ka hagejale. Kohus lükkas kohtuistungi edasi ja selgitas hagejale, et kui kostja esitab allkirjastatud kompromissi, siis kohus lõpetab menetluse kompromissi kinnitamisega. Peale kohtuistungit laekus kohtule mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi terviktekst, milles täpsustasid pooled menetluskulude suurust, et kostja maksab hagejale pool riigilõivu ja juriidilise abi kulud. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks tema arvelduskontole XXX. Pooled paluvad kinnitada käesolev kompromiss ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad lühendada edasikaebamise õigust kuni 3 päevani. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest: et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2(3)

2-16-109132 Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 352 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 28.09.2016 kell 10.00. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada kohtuistungi aeg. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud (va pool hageja poolt tasutud riigilõivu) kannab kostja. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja oli menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole riigilõivust summas 112,50 eurot tema arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.