2-16-13052
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-16-13052
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kxxxx Sxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde (e-post: [email protected]); Kostja Txxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Kxxxx Sxxxxxxxx avaldus hagi tagamiseks
Jätta Kxxxx Sxxxxxxxx avaldus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud Kxxxx Sxxxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv Menetlusosaliste seisukohad Kxxxx Sxxxxxxxx esindaja esitas 29.08.2016.a kohtule avalduse, milles palus hagi tagamise korras peatada täitemenetlus 189/21016/762. Avalduse kohaselt esitas hageja kohtule 13.05.2016.a hagiavalduse Txxxx Kxxxxx vastu kahju hüvitamiseks ja 15.05.2016 hagiavalduse TxxxxxKxxxxx, Mxxxxxx Kxxx (Kxxx) ja Mxxxxx Mxxxxxx vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. 13.05.2016 hagiavaldus
kahju hüvitamiseks sisaldas täiendavalt taotlust hagi tagamiseks peatada tulevane täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel. Tartu Maakohus jättis 03.06.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-7641 (kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine) hageja taotluse riigilõivust vabastamiseks ja kohustas teda tasuma riigilõivu kindlaks määratud ajaks. 29.06.2016 määrusega (kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine) keeldus kohus menetlusse võtmast Kxxxx Sxxxxxxxx hagi TxxxxxKxxxxx, Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxxx vastu vaidlusaluse kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kohtutäitur Jane Rumjantseva teavitas 05.08.2016 kirjaga Kxxxx Sxxxxxxxxx täitemenetluse algatamisest Txxxx Kxxxxx avalduse alusel Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-14-58355 sundtäitmiseks. Nimetatud asjas on 17.05.2016.a jõustunud Tartu Maakohtu otsus, mille kohaselt pidid Kxxxx Sxxxxxxx tasuma TxxxxxKxxxxxxx hüvitist kaasomandi lõpetamisel omandi kaotuse eest. Hagejal teatel on kaks nõuet kostja vastu: tekitatud kahju hüvitamiseks 14 000 euro väljamõistmiseks kostjalt ning kinnistu turuväärtusega 6000 eurot ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Avaldaja leidis, et tema esitatud hagid ei ole menetlusse võetud, kuid algatatud on täitemenetlus, mille tagajärjel võib tekkida olukord, kus Kxxxx Sxxxxxxx kaotab omandiõiguse vaidlusaluse kinnistu suhtes. Avaldaja märkis, et lisaks on tõenäoline, et hüvitise saamine Txxxx Kxxxxxxxxkahju hüvitamiseks muutub tühiseks. Kxxxx Sxxxxxxx leidis, et kuni hagide menetlusse võtmise otsustamiseni on hädavajalik peatada hagi tagamiseks täitemenetlus täiteasjas nr 189/2016/762. Hageja hinnangul on tal õigus nõuda hagi tagamist TsMS § 382 alusel enne hagide menetlusse võtmist. Tsiviilasja nr 2-14-58355 menetluse käigus on tuvastatud, et kostja majanduslik olukord on väga kehv, mille tõttu andis kohus talle menetlusabi, määrates riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi. On selge, et kohtuotsuse täitmine muutub võimatuks, kui hagiavaldus kahju hüvitamiseks leiab positiivse lahenduse. Oluline on ka see, et käesoleva ajani ei saa hageja kasutada ega vallata enda omandit, sest kostja ja tema poolt sinna elama majutatud isikud ei vabasta vabatahtlikult vaidlusalust kinnistut. Kostja avalduse alusel on algatatud hageja suhtes täitemenetlus. Kui hageja täidab kostja nõude 5000 euro tasumise kohta, siis muutub olukord veelgi absurdseks: kostja saab raha kaotatud omandi eest AÕS § 77 lg 2 mõttes ja jätkab samal ajal tasuta hagejale kuuluva omandi kasutamist. Kohus saatis hageja esindajale nõude, milles palus esitada selgituse, millises menetluses hagi tagamise taotlus on esitatud: kas mõnes juba kohtule esitatud menetluses (nt kahju hüvitamise menetluses) või tulenevalt TsMS § 382 enne hagi esitamist- sellisel juhul selgitada, mis on takistanud hagi esitamist koos taotlusega. Kohus selgitas, et Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel ei ole hageja 13.05.2016.a kohtule kahju hüvitamise hagi esitanud. 15.05.2016.a esitatud valduse kaitse hagi on kohus aga keeldunud menetlusse võtmast. Kohus palus selgitust
Kohus, tutvunud hageja taotlusega ja esitatud lisadega, leiab, et taotlus hagi tagamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi kindlaks, et käesolevalt ei ole kohtutes ühtegi Kxxxx Sxxxxxxxx hagiavaldust, mille suhtes kohus ei ole otsustanud selle menetlusse võtmise või võtmata jätmise üle. KxxxxxSxxxxxxxx esindaja on 13.05.2016.a laadinud avaliku E-toimiku (AET) vahendusel üles hagiavalduse lisad, hagiavaldust esitatud ei ole ning 15.05.2016.a on esitatud AET kaudu hagivaldus Txxxx Kxxxxx, Mxxxxxx Kxxx ja Mxxxxx Mxxxxx vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks koos lisadega. Nimetatud materjalid on vormistatud üheks menetluseks: nr 25-16-7641. Kohus keeldus nimetatud nõuet menetlemast, kuna hageja ei tasunud riigilõivu. 29.06.2016.a tehtud määrus on jõustunud 10.08.2016.a. Seega ei ole käesolev hagi tagamise avaldus esitatud üheski kohtu menetluses olevas tsiviilasjas (ega ka asja, mille suhtes pole kohus menetlusse võtmist otsustanud). Hagi tagamise avalduse võib vastavalt TsMS § 382 esitada ka enne hagi esitamist. Sellisel juhul tuleb aga lg 1 kohaselt avalduses põhistada, miks hagi kohtule ei esitata. Käesolevalt sellised põhistused hagi tagamise avaldusest puuduvad. Seega ei vasta avaldus seaduse nõuetele ja hageja ei ole puudust ka pärast kohtu 31.08.2016.a esitatud täpsustuse nõuet kõrvaldanud. Kohus leiab, et esitatud avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja seda ei ole võimalik rahuldada. Kohus märgib, et andis hageja esindajale võimaluse esitada ka hagiavaldus, millega oleks hagi tagamise avaldust olnud võimalik siduda, kuid nelja tööpäeva jooksul seda tehtud ei ole. Hagi tagamise avaldus tuleb lahendada kiirelt- TsMS § 384 lg 1 tulenevalt hiljemalt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Kohus leiab, et on andnud hagejale võimaluse avalduses esinevad puudused ja vastuolud kõrvaldada, kuid see ei ole viinud tulemuseni. Kohus selgitab vastuseks hageja viidetele, et Eesti Vabariigi Põhiseadus kaitseb tõepoolest omandit, kuid näeb ette ka, et kohtumenetlust peetakse vastavalt menetlusi reguleerivatele seadustele (§ 146). Kui hageja leiab, et tema omand vajab kohtulikku kaitset, tuleb tal oma õiguste kohtu kaudu maksma panekuks järgida seaduses sätestatud nõudeid: esitada korrektselt hagiavaldus, tasuda riigilõiv, pidada kinni tähtaegadest jne. Täiendavalt selgitab kohus, et hagejale ei antud menetlusabi tsiviilasjas 2-16-7641 mitte ainult seetõttu, et osa vara oli hageja jätnud taotlusesse märkimata, vaid ka seetõttu, et kohus arvestas kogu tema perekonna –sh abikaasa sissetulekuid ja vara. Kuna abikaasa nimel oli vara, mis tegelikkuse on abikaasade ühisvara, tuli seda arvestada ja seetõttu leidis kohus, et hageja majanduslik olukord ei ole selline, et tal oleks õigus saada taotletud ulatuses menetlusabi. Menetluskulude jaotus Hageja on tasunud hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab taotluse rahuldamata ja TsMS § 162 tulenevalt jäävad menetluskulud seega hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.