Harju Maakohtu 15.06.2016 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JZ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin (epost XXX); Kostja: JZ (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.06.2016 määrus muutmata ja JZ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud JZ kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-13-36329, JZ hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti, Julianus Inkasso OÜ ja VK vastu 27.06.2013 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2012/3235.
2.VK esitas tsiviilasjas nr 2-13-36329 vastuhagi JZ vastu raha tasumise nõudes. Vastuhagi võeti menetlusse Harju Maakohtu 04.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-36329. Harju Maakohtu 13.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-36329 eraldati VK vastuhagis esitatud nõuded iseseisvaks menetluseks. Tsiviilasjas nr 2-13-59427 menetletakse VK (hageja) vastuhagi eraldi hagina JZ (kostja) vastu raha tasumise nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja 02.07.2013 kantud kinnistusraamatusse XXX, Tallinn asuva korteri omanikuna. Korteri eelmine omanik oli kostja ning korter müüdi kohtutäituri korraldatud enampakkumisel Julianus Inkasso OÜ nõude täitmiseks. Nõude aluseks oli kostja poolt KÜ-le XXX tasumata jäetud majandamiskulude nõue perioodi 31.07.2009-28.02.2011 eest. Alates 2011. aasta augustist oli kostjal uuesti tekkinud majandamiskulude võlgnevus, mis 17.09.2013 seisuga oli 4 403,25 eurot. Seda summat hakkas korteriühistu nõudma hagejalt kui korteri uuelt omanikult. Hagiavalduse kohaselt elab kostja korteris edasi, ei maksa majandamiskulusid ega üüri ega teata korteriühistule veemõõdikute näitusid. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks majandamiskulude põhisumma, viivise ja kasutuseelise 300 eurot kuus alates 02.07.2013 kuni korteri vabastamiseni hageja poolt ning viivise kasutuseeliselt.
4.Kostja vaidles hagile 04.04.2014 vastuses vastu, leides, et kuna tema ei ole enam korteri omanik, ei ole temal kohustust korteri majandus- ja kommunaalkulude eest tasuda. Kasutuseelise arvestus on meelevaldne.
5.Kohus saatis 10.05.2016 hageja esindajale märkmed, milles oli käsitletud hagiavalduse puudusi. Kohus andis 12.05.2016 eelistungil hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks kuni 27.05.2016. Kohus pikendas hageja taotlusel tähtaega kuni 03.06.2016. Hageja ei ole hagi tervikteksti ega muud menetlusdokumenti kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 15.06.2016 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus on seisukohal, et esinevad hagiavalduse puudused, mis takistavad hagiavalduse lahendamist.
7.Hageja taotles hagi esemes, et kohus mõistaks kostjalt välja alates 02.07.2013 kuni korteri vabastamiseni 300 eurot kuus (hagi eseme punkt 1.2). Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja korteriühistu poolt hagejale esitatud arvete summa alates 02.07.2013 kuni korteri vabastamiseni (hagi eseme punkt 1.3). Hagi eseme punktis 1.5 taotles hageja viivise väljamõistmist eelnevalt märgitud summadelt. Kohtu hinnangul on hagi eseme punktid 1.2, 1.3 ja 1.5 ebaselged. Hageja on esitanud nimetatud punktides raha tasumise nõuded, mille suurus on kindlaks määramata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole võimalik esitada raha tasumise nõuet, mille suurus ei ole kindlaks määratud. TsMS § 369 lubab esitada konkreetsete korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude. Korduvate kohustuste täitmise nõude puhul peab TsMS § 369 kohaselt olema teada korduvate kohustuste arv ja nende sissenõutavaks muutumise aeg. Hageja nõudeid ei ole sooritusnõuetena võimalik sellisel kujul rahuldada, sest otsusest ei nähtuks sellisel juhul kostjalt väljanõutava summa suurus. Hageja nõue ei vasta ka TsMS § 369 sätestatud nõuetele. Kuivõrd hageja nõue on hagi eseme punktide 1.2 ja 1.3 osas ebaselge, siis on ebaselge ka viivisenõue. Eeltoodud põhjustel takistab hagi eseme ebaselgus asja lahendamist, sest kohus ei saa hagi rahuldamise korral teha otsust, mille resolutsioon on ebaselge.
8.Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole välja toonud enne ja pärast hageja korteriomandi omanikuks saamist tekkinud majandamiskulusid, sh nende kulude koosseisu, tekkimise aega, sissenõutavaks muutumise aega.
9.Kohus selgitas, et hageja vastutab KÜS § 7 lg 3 alusel korteriühistu ees koos kostjaga solidaarselt. See tähendab, et majandamiskulude tasumise kohustus, mis on tekkinud enne korteriomandi omandamist hageja poolt, ei ole VÕS § 1041 mõistes teise isiku kohustus. Hagejal saab sellise nõude osas olla kostja vastu tagasinõue VÕS § 62 lg 2 alusel, kui hageja täidab korteriühistule majandamiskulude hüvitamise nõude. Hageja ei ole välja toonud seadusest või lepingust tulenevat alust, mille kohaselt oleks hagejal õigus nõuda enne korteriomandi omandamist tekkinud majandamiskulude võlgnevust kostjalt hagejale tekitatud kahjuna. Hageja ei ole välja toonud, et ta on täitnud korteriühistule majandamiskulude hüvitamise nõude, mis on tekkinud enne korteriomandi omandamist hageja poolt.
10.Enne korteriomandi omandamist tekkinud majandamiskulude tasumise tagasinõude esitamisel peab hageja välja tooma samad nõude aluseks olevad asjaolud, mida peaks välja tooma korteriühistu majandamiskulude nõude esitamisel. Hageja selliseid asjaolusid välja toonud ei ole. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et esinevad hagi aluse puudused, sest hagis märgitud asjaoludel ei saa hagejal olla kostja vastu raha tasumise nõuet.
11.Hagejal oli võimalik kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldada hagi eseme puudused ja täiendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja seda võimalust ei kasutanud. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
12.Kohus põhjendas, et hagejal ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki hagiga, mille ese on ebaselge ning mille aluseks olevate asjaolude kohaselt ei ole hageja nõuet kostja vastu olemas. Seetõttu jättis kohus hagi läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuna kohus ei ole kindlaks määranud esindajate riigi õigusabi tasu suurust, siis lahendab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise pärast kohtulahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Määruskaebus
13.05.07.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule kohtuotsuse tegemiseks.
14.Kostja leiab, et kuna maakohus võttis VK hagi menetlusse, siis kohus leidis, et hagi esitamine on põhjendatud ja puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks. Vaidlustatud määruses on aga maakohus asunud seisukohale, et hagi eesmärki ei ole võimalik saavutada. Seega on maakohtu seisukoht vastuoluline, järelikult puudus alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kuna maakohus on selgitanud hagejale tõendite esitamise vajadust, kuid hageja neid ei esitanud, siis oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamata. Maakohus leidis põhjendamatult, et tõendite mitteesitamine tähendab hagi eseme ebaselgust. Kostja arvates oleks maakohus pidanud jätkama menetlust ja jätma hagi rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Maakohus edastas määruskaebuse vastamiseks hagejale. Hageja ei esitanud oma vastust määruskaebusele.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.06.2016 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ja JZ määruskaebus jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6, § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohtu seisukoht VK hagi osas on olnud vastuoluline. Hagi menetlusse võtmine ei välista selle hilisemat läbi vaatamata jätmist. Ka Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ja õigusliku probleemi täiendavat analüüsimist (RKTKm 3-2-1-72-14, p 14; 3-2-1-134-07, p 13). Käesoleval juhul ongi maakohus esmalt võtnud VK hagi menetlusse ja seejärel eelmenetluses selgitanud hagejale õiguslikku olukorda ning palunud täiendada ja täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet. Olukorras, kus hagi ese on ebaselge ja selle aluseks olevate asjaolude kohaselt ei ole hagejal nõuet kostja vastu, ei ole kohtul võimalik lahendada asja sisuliselt. Seega ei olnud kohtul võimalik käesoleval juhul lahendada asja otsusega, nagu on soovinud kostja.
19.Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud määrus ei riku kostja õigusi. TsMS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kui kostja soovib, et kohus lahendaks hageja ja kostja vahel tekkinud vaidluse kohtuotsusega, võib kostja soovi korral ise nõudega kohtusse pöörduda.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebusega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.