Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-127669 Telia Eesti AS hagi S S vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas 02.08.2016 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2(4)

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seoses esitatud hagist loobumise taotlusega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Advokaadi tasu Kostja esindaja riigi õigusabi korras esitas kohtule menetluskulude nimekirja ning õigusabi kulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt kulutas advokaat asja materjalidega tutvumiseks ja hagile vastuse koostamiseks aega kokku 10 pooltundi. Ühe pooltunni eest on tasu 20 eurot, seega kokku palub advokaat hüvitada tasu summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks summas 40 eurot. Taotluse kohaselt moodustavad sõidukulud kokku 30,60 eurot: 02.05.2016 sõit Jõhvi-Narva-Jõhvi kokku 102 km, millele lisandub käibemaks summas 6,12 eurot. Kohus, tutvunud advokaadi taotlusega ja kohtuasja materjalidega, leidis, et taotluses toodud tasumäär vastab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel kehtestatud Justiitsministri määrusele nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi Kord) § 10 lg-s 2 sätestatud isiku esindaja tasumäärale hagita menetluses õigusabi osutamise eest (20eur iga poole tunni kohta). Advokaadi esitatud sõidukulud vastavad Korra § 17 lg-s 2 sätestatud kulude hüvitamise summale (102 km x 0,3 eur = 30,60 eurot). Korra § 1 lg 10 kohaselt kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Seega advokaadi tasu kokku on 276,72 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, peab hageja kandma ka kostja õigusabi kulud. Kostjale oli antud riigi õigusabi. Seega peab hageja tasuma õigusabi kulud riigituludesse. Riigilõivu tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu poole tagastamist enda pangakontole. 3(4)

Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Hagiavalduse esitamisel oli hageja pidanud tasuma riigilõivu summas 225 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus 29.02.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 50,63 eurot ning 11.03.2016 hagiavalduse esitamisel – 174,37 eurot, seega kokku 225 eurot. Kuna hageja pidi tasuma 225 eurot riigilõivu, siis loobumise tõttu tuleks hagejale tagastada 112,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.