Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Hageja nõue ja põhjendused 21.07.2025 esitas W.J Pärnu Maakohtusse hagiavalduse X.O vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja soovib abielu lahutada, sest abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. 20.10.2025

kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja avaldas, et ei soovi kohtuotsust edasi kaevata. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagis esitatud nõuet ja oli nõus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja kinnitas, et ei soovi kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis ning abielu sõlmimise kohta on koostatud abieluakt nr 611. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud ning soovitakse lahutada. Seega puudub alus arvata, et abikaasade abielulised suhted võiksid taastuda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Hageja soovis pärast abielu lahutust perekonnanimeks F. Nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 alusel taastab kohus hageja perekonnanimeks F Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt on kostja kandnud nõustaja kulud. TsMs § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et välistavad apellatsioonikaebuse kasutamise õiguse. TsMS § 630 lg 2 sätetel apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on teatanud kohtule apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale 1⁄2 abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.