2-16-100909/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 19.01.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 05.04.2016 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.04.2016 esitas Tarka & Pere OÜ Viru Maakohtule hagi M Ž vastu võlgnevuse nõudes. 04.05.2016 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses. 18.05.2016 esitas hageja seoses puuduste kõrvaldamisega täiendatud hagiavalduse. 27.05.2016 kohtumäärusega jättis kohus teistkordselt esitatud hagi käiguta. 20.06.2016 esitas hageja uue täiendatud hagiavalduse. 20.06.2016 esitatud täiendatud hagiavalduse kohaselt võttis kostja 29. aprillil 2014 hagejalt laenu summas 300 eurot ja kohustus tagastama 29.maiks 2014 summa 450 eurot (Laenuleping 448.) Kostja tagastas ainult 100 eurot. Rohkem ei ole kostja võlga tagastanud. Seega on kostjal tasumata 200 eurot põhivõlga, ning tasumata ka viivised. Lepingu järgi on laenuvõtja kohustatud maksma viivist 20% laenu tagastamisega viivitatud kuu eest tagastamata summalt, 200 eurolt. Kokku moodustavad viivised lepingu järgi 40 eurot kuus ehk siis lepingujärgselt 1 aasta ja 10 kuu ning 22 päeva eest summas 909.26 eurot. Krediidikulukuse määr Eesti panga järgi oli laenu võtmise ajal aprillis 2014 33,34%. Samas leiab hageja, et kostja oli laenu võtmise ajal teadlik oma kohustustest lepingu järgi. Vaatamata sellele, et tegelik lepingujärgne viivis on oluliselt suurem põhivõlast, ei taotle hageja viivist rohkem kui põhivõlg ehk 200 eurot. Kokku on seega võlgnevus 400 eurot. Laenu võtmisel allkirjastas kostja laenutaotluse ja laenulepingu, millega andis nõusoleku tagasimakstava summa ja intresside osas, kostja oli teadlik laenu võtmise ja tagasimaksmisega seotud tingimustest. Seega on laenuleping seaduslik ja hageja teada on kostja teovõimeline isik, kes on teadlik, millele alla kirjutab. Laenulepingust nähtub, et põhinõue kostja vastu on summas 200 eurot, millele lisandub viivis seisuga 20.04.2016.a. summas 200 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi ja hageja nõuabki seda alates hagi esitamisele järgnevast

päevast, s.o. 21.04.16 kuni põhivõlgnevuse kustumiseni. Põhinõuet tõendab hagile lisatud laenuleping nr 448 koos lisadega. Kokkuvõttes palub hageja kostjalt M Ž’lt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 200 eurot, viivised seisuga 20.04.2016 summas 200 eurot ning alates 21.04.2016 lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 alusel põhivõlgnevuselt kuni summa täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning tasutud õigusabikulud summas 30 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult 05.08.2016, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 19.08.2016. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Käesolevas menetluses ei ole vaidlustatud järgmisi asjaolusid: poolte vahel 29.04.2014 sõlmitud laenulepingu nr. 448 ning lisa 1 alusel (tlk 29 ) väljastas hageja kostjale 29. aprillil 2014 laenu summas 300 eurot, 30 päevaks, intressiga 50 % laenusummast (ehk 600 % aastas). Seega tuli kostjal hagejale tagasi maksta 29.05.2014 450 eurot. Laenulepingu punkti 3.5 kohaselt oli lepingu aastane krediidi kulukuse määr 1115 % (tlk 26). Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr aprillis 2014 oli 33,34%. Seega ületab lepingujärgne laenu krediidi kulukuse määr Eesti Panga vastavat määra enam kui 33 korda.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10814, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna laenulepingu krediidikulukuse määr ületas Eesti Panga aprillis 2014 avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 33 korda, on kostja poolt saadud laenu ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka laenusaaja sundolukorda hindamata. Seega on laenuleping tervikuna tühine. Samas leiab kohus, et hageja laenulepingu täitmise nõude osalist rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 200 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 94 sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tervikuna tagastama (29.05.2014) s.o alates 30. maist 2014. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär), kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete kohaselt oli VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 01.01.2014- 30.06.2014 0,25% aastas, 01.07.2014-31.12.2014 0,15% aastas, 01.01.201530.06.2016 0,05% aastas ja alates 01.07.2016 0 % aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär: 2014. aasta esimesel poolaastal 0,25 + 8= 8,25 % aastas ning viivis perioodil 30.05.2014 – 30.06.2014, s.o 32 päeva eest 200 euro suurust põhinõuet ja 365päevast aastat arvestades 1,45 eurot (200x0,0825/365x32); 2014. aasta teisel poolaastal 0,15 + 8= 8,15 % aastas ning viivis perioodil 01.07.2014 – 31.12.2014, s.o 184 päeva eest 200 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades 8,22 eurot (200x0,0815/365x184); 2015. aastal ja 2016.aasta esimesel poolaastal 0,05 + 8 = 8,05 % aastas ning viivis perioodil 01.01.2015 – 30.06.2016, s.o 547 päeva eest 200 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades 24,13 eurot (200x0,0805/365x547) ning 2016.aasta teisel poolaastal 0 + 8= 8 % aastas ning viivis perioodil 01.07.2016 – 02.09.2016, s.o. 64 päeva eest on 200 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2,80 eurot (200x0,08/365x64). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis seisuga 02.09.2016 kokku summas 36,60 eurot. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ka rahuldada TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõue 200 eurot. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (põhinõue) 200 eurot, 02.09.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 36,60 eurot ning edaspidise viivise protsendina põhinõudelt (200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõue. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 416 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 252,60 euro, s.o ligikaudu 61%, ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 30 eurot. Hageja märgtib, et õigusabikulud on arvestatud 0,7 tunni eest tasumääraga 100 eurot/tund ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Samuti on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ning ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 79,30 eurot (130 eurost 61%). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.