Kohtulahend

Menetluskulude jaotus Jätta hagita menetluse kulud Rae valla kanda Edaskaebamise kord Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Avalduse asjaolud ning kohtumääruse põhjendused Rae vald esitas Rae vallavalitsuse kaudu Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse põhjenduse kohaselt esitas puudutatud isik OÜ Xxxx hankemenetluses kõigile tingimustele vastava ning kõige soodsama pakkumuse, mistõttu pakkumus tunnistati edukaks. Edukaks tunnistamise järgselt ei soovinud OÜ Xxxx enam hankelepingut sõlmida, kuid samas ei soovinud ka oma pakkumust tagasi võtta, mistõttu vaidlustas enda pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise. OÜ-l Xxxx tekkis temaga hankelepingu sõlmimist välistav maksuvõlg väidetavalt deklaratsiooni parandamise tulemusena samaaegselt, kui OÜ Xxxx oli vaidlustamas enda pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis OÜ Xxxx vaidlustuse rahuldamata. Hankelepingu sõlmimise eelse kontrolli käigus ilmnes, et 02.11.2015 seisuga on OÜ-l Xxxx 155,11-eurone maksuvõlg, millest tulenevalt oli hankija sunnitud ta hankemenetlusest kõrvaldama. Maksuvõlg tekkis OÜ Xxxx väitel vastavalt sellele, kuidas ta ise varasemat maksudeklaratsiooni parandas. 23.11.2015 MTA-le päringut sooritades aga ilmnes, et 02.11.2015 seisuga OÜ-l Xxxx maksuvõlga ei olnud. OÜ Xxxx keeldub selgitamast, milliste konkreetsete maksudeklaratsioonide paranduste tõttu tekkis olukord, et 02.11.2015 kontrollides oli ettevõttel maksuvõlg, kuid hilisemate andmete alusel tegelikult 02.11.2015 maksuvõlga pole olnud. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et OÜ Xxxx oli hankelepingust vabanemise eesmärgil vaidlustamas enda pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist. Asjaolu, et MTA kinnitusel OÜ-l Xxxx 23.11.2015 ja 22.01.2016 andmetel 02.11.2015 seisuga maksuvõlga ei olnud, võib anda alust arvata, et OÜ Xxxx võib olla esitanud MTA-le teadvalt valeandmeid, et välistada võimalus temaga õiguspäraselt hankeleping sõlmida. Riigihangete seaduse § 116 alusel peab pakkuja, kes on hankemenetluse käigus või vaidlustuse lahendamise käigus esitanud teadvalt valeandmeid või võltsinud dokumente, hüvitama hankijale või teistele isikutele selliste andmete või dokumentide esitamisest tulenenud kahju. Kindla info saamine ilmselt aitaks vältida kohtuvaidlust. OÜ Xxxx ise ei ole

siiani vajalikke samme astunud, et tõusetunud kahtlusi pahatahtlikust käitumisest kummutada. Avaldaja palub kohtult abi tõendite kogumisel, kuna ilma taotletavate tõenditeta ei ole Rae vallavalitsusel võimalik hinnata, kas pakkuja tegutses õiguspäraselt ning kas sellest lähtudes on või puudub alus kahjunõude esitamiseks. Kui ilmneb, et OÜ Xxxx ise teadlikult tekitas maksudeklaratsioonide parandamisega olukorra, kus maksuvõla kontrollimise päeva 02.11.2015 seisuga oli tal MTA andmetel maksuvõlg, ning sellisel deklaratsioonide parandamisel ei ole muud mõistlikku põhjendust kui vaid enda suhtes hankemenetlusest kõrvaldamiseks eesmärgiga vabaneda RHS § 53 lg 2 alusel kahju hüvitamisest, annab see aluse Rae vallal kahjunõude esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab TsMS nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuna kohus ei pea antud asja lahendamiseks vajalikuks kohtuistungit määrata, siis lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. TsMS § 244 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 248 lg 1 järgi ei algata kohus eeltõendamismenetlust, kui avaldaja ei põhista kohtule mõjuvat põhjust, miks ta menetluse vastaspoolt nimetada ei oska. Kohus loeb TsMS § 198 lg 1 p 2 ja 244 lg 1 alusel puudutatud isikuks isiku, kes on avaldaja vastaspooleks, s.o kelle vastu võib avaldaja avalduses toodud asjaoludel hagi esitada. Kohus leiab, et avaldajal on õiguslik huvi puudutatud isikult ja Tolli- ja Maksuametilt kõigi puudutatud isikuga seotud dokumentide ja andmete saamiseks, et esitada vajadusel puudutatud isiku vastu avalduses märgitud hagi. Kuna kõik hagi esitamiseks vajalikud tõendid/andmed ei ole avaldaja valduses, siis võivad need ka kaduma minna. Kohus on seisukohal, et avaldajal puudub võimalus enne hagimenetluse algatamist tõendeid/andmeid ise hankida, mistõttu on tegemist piisava põhjusega eeltõendamismenetluse algatamiseks. Tõendite/andmete saamisel võib avaldajal vajadus kohtumenetluse algatamiseks ära langeda, mis on TsMS § 244 lg 4 alusel õigusliku huvi omamise ja seega eeltõendamismenetluse algatamise aluseks. TsMS § 244 lg 5 sätestab, et eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui TsMS 26. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 279 lg 2 alusel isik, kelle valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Sellest võib keelduda samal põhjusel kui dokumendi väljaandmisest. TsMS § 279 lg 3 järgi dokumenti välja nõudes

teatab kohus, millal, kuhu ja mil viisil tuleb dokument esitada või teatada põhjendused, miks dokumenti ei esitata. Dokumendi aluseta esitamata jätnud isikut võib kohus trahvida. Eeltoodu alusel rahuldab kohus eeltõendamismenetluse algatamise avalduse ning kohustab puudutatud isikut ja Tolli- ja Maksuametit esitama kõik avalduses märgitud tõendid/andmed või põhjendused tõendite/andmete esitamata jätmise kohta 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna lahendi teeb kohus avaldaja huvides, siis tuleb hagita menetluse kulud jätta tema kanda. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt sama paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /digitaalallkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.