Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

HAGEJA NÕUE

27.08.2025 saabus Viru Maakohtule C. ja C. B. hagi A. B. (praeguse nimega Õ.) vastu elatise nõudes. Esitatud hagi kohaselt hagejate vanemate kooselu lõppes 2022. aastal. Pärast vanemate lahkuminekut jäid lapsed elama emaga, kuid alates 2024 aastast elavad lapsed koos isaga. Lapsed kostja juures ei käi, ei ööbi ega ela. Kostja ja laste kohtumiste arv kuus ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagejate ema ei täida ülalpidamiskohustust, laste isa on suuliselt pöördunud korduvalt laste ema poole elatise tasumise nõudes, kuid laste ema on keeldunud. aprillil muutuvale miinimummäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301,74 eurot (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjale on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega kättetoimetatud isiklikult 25.09.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele tähtaegselt, so hiljemalt 09.10.2025, ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 25.09.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 09.10.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Vaidlust ei ole sellest, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele elatist maksta või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hagejate poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejatele elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 301,74 eurot.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hagejate nõue igakuise elatise väljamõistmiseks kostjalt alates hagi esitamisest. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (301,74 eurot x 9 kuud x 2 last) kokku 5431,32 eurot. Kostjale selgituseks - tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejatele lisaks elatisele maksta. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus tegi lahendi juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 sätestatust. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.