Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2025, Rakvere kohtumaja
Kohtunik
Kristel Jaakus
Tsiviilasja number
2-25-119480
Tsiviilasi
E P hagi M H vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E P, isikukood XXX; Hageja seaduslik esindaja: K P, isikukood elukoht XXX;
XXX,
Hageja lepinguline esindaja: jurist Harland Paas, e-post: [email protected] Kostja: M H, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: jurist Ingridt Allemann, e-post: [email protected]
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-119480 seoses kompromissi kinnitamisega. Kinnitada hageja E P ja kostja M H vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:
Poolte kokkuleppel TsMS § 661 lg 4 alusel kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Hageja E P lepinguline esindaja esitas 08.09.2025 Viru Maakohtule hagi kostja M H vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates nõude esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 05.08.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Viru Maakohus võttis 10.09.2025 määrusega E P hagi M H vastu elatise nõudes menetlusse ning kohustas kostjat vastama kirjalikult hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 24.09.2025 esitas kostja lepinguline esindaja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles leidis, et hageja avaldust elatise väljamõistmise nõudes on võimalik rahuldada osaliselt ning palus mõista kostjalt välja elatis alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on praeguse sissetuleku ja kohustuste juures võimeline maksma lapsele igakuiselt elatist 200 eurot kuus. 01.10.2025 edastas kohus kostja vastuse hagejale seisukoha esitamiseks ning andis pooltele tähtaja 20 päeva kompromissi läbirääkimisteks. Pooled esitasid 08.10.2025 kohtule allkirjastatud kompromisskokkuleppe, mille paluvad kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohus, tutvunud kompromisskokkuleppega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Hageja E P seaduslik esindaja K P ja kostja M H paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-25119480 TsMS § 430 lõike 1 alusel seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja on nõus, et kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole
alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS § 432 menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Pooled on loobunud TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.