F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu valduse taastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2016 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse F.M määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): F.M (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin (e-post: XXX) Kostja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16B, Tallinn 10117;XXX), lepinguline esindaja Kädi SacikKorn (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.F.M määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 26.05.2016 määrus tühistada osaliselt, osas, millega määrati menetluskulude jaotus ja määrati nende rahaline suurus, so punktide 4 ja 5 osas. Ülejäänud osas jätta määrus lõppjärelduses muutmata, muutes määruse põhjendusi.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.
Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA määruskaebus Harju Maakohtu 22.04.2016 määruse peale.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.04.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-153744, millega kohus määras rahaliselt kindlaks F.M menetluskulud summas 902 eurot ja mõistis need välja EuroPark Estonia OÜ-lt F.M kasuks.
3.Jätta rahuldamata hageja taotlus tsiviilasjas nr 2-15-3744 menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.
4.Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-3744 kättetoimetamisest.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu valduse taastamise nõudes.
2.16.03.2015 määrusega tagas Harju Maakohus hagi ning kohustas kostjat koheselt hagejale üle andma tema valduses oleva sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX.
3.01.09.2015 määruse resolutsiooniga jättis kohus F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu valduse taastamise nõudes läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt täitis kostja hagi tagamise määruse ning hageja valdus sõidukile on taastatud. Kohus on vaidluse sisuliselt lahendanud hagi tagamise määrusega. Kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kuna hageja haginõue on menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, tuleb hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja hageja 4 tunni töötasu.
5.31.03.2016 pöördus hageja e-kirjaga Harju Maakohtu poole, uurides, millal on kohtult võimalik saada menetluskulude kindlaksmääramise dokument ning esitas 06.04.2016 e-kirjaga lepinguliselt esindajalt saadud arved, selgitades, et lepinguline esindaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust.
6.07.04.2016 vastuses leidis kostja, et hageja 06.04.2016 e-kiri tuleb jätta tähelepanuta või rahuldamata.
7.14.04.2016 esitas hageja lepingulise esindaja kaudu Harju Maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 902 eurot, millest riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 552 eurot.
8.22.04.2016 määrusega määras Harju Maakohus rahaliselt kindlaks F.M menetluskulud summas 902 eurot ning mõistis need välja EuroPark Estonia OÜ-lt F.M kasuks.
9.09.05.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 22.04.2016 määrusele määruskaebuse ning palus Harju Maakohtu 22.04.2016 määruse tühistada ja teha uus kohtumäärus, millega jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kostja märgib, et 01.09.2015 Harju Maakohtu poolt tehtud lahendi resolutsiooni järgi on maakohus jätnud hageja hagiavalduse läbivaatamata, kuid kohtulahendi resolutsioonist ei nähtu, et maakohus oleks jätnud hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et kooskõlas TsMS 173 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 5 oleks pidanud menetluskulude jaotus olema märgitud 01.09.2015 lahendi resolutsioonis ning lahendi põhjendatud osas märgitu ei oleks tohtinud olla vastuolus lahendi resolutsiooniga. Juhul, kui menetluskulude jaotus jäi resolutsioonis märkimata, oleks pidanud TsMS sätestatud tähtaja jooksul taotlema täiendava lahendi tegemist. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et kohtulahendi põhjendatud osas menetluskulude jaotust tuleb võrdsustada menetluskulude jaotusena kohtulahendi resolutsioonis, tuleks siiski jätta hageja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-3744 menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata TsMS § 168 lg 2 alusel. Kostja palub määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda.
10.23.05.2016 esitas hageja enda seisukoha, milles leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja leidis, et maakohus on lõpplahendis menetluskulude jaotuse kindlaks määranud põhjendustes. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 26.05.2016 kohtumäärusega kostja määruskaebuse, tühistas Harju Maakohtu 22.04.2016 kohtumääruse, jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljanõudmiseks rahuldamata, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 50 eurot.
12.TsMS § 663 lg 4 kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et kostja esitatud määruskaebus on põhjendatud, mistõttu maakohus tühistab ise 22.04.2016 määruse, millega kohus määras rahaliselt kindlaks F.M menetluskulud summas 902 eurot ning mõistis need välja EuroPark Estonia OÜ-lt F.M kasuks.
13.Harju Maakohus on 01.09.2015 määruse resolutsioonis märkinud järgmist: „Jätta F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu valduse taastamise nõudes läbivaatamata.” Kohus selgitas nimetatud määruse põhjendustes, et kuna hageja haginõue on asja menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, tuleb hageja menetluskulud kooskõlas TsMS § 168 lg 5 jätta kostja kanda, kuid menetluskulude jaotust määruse resolutsioonis märkinud ei ole.
14.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohtuotsuse resolutsiooni arusaadavuse nõuet on Riigikohus korduvalt rõhutanud (vt Riigikohtu 23. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-65-12, p 9; 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17; 9. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21; 13. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10, p 14; 11. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 9).
15.Kohus on seisukohal, et kohtul ei olnud võimalik hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust rahuldada, kuna kohus ei märkinud 01.09.2015 määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust. Olukorras, kus kohtumääruse resolutsioonis puudus menetluskulude jaotus, ei olnud kostjal võimalik ka vastavat määrust vaidlustada. Seega kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul ei ole võimalik hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust rahuldada, kuna kohus ei ole menetluskulude jaotust menetlust lõpetava lahendi resolutsioonis märkinud.
16.Hagejal oli õigus esitada taotlus 01.09.2015 määruse täiendamiseks TsMS § 447 lg 2 kohaselt, kuid hageja vastavasisulist taotlust ei esitanud, samuti ei ole kohus omaalgatuslikult teinud täiendavat määrust. Seega on hageja minetanud õiguse nõuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist ning ühtlasi ka vastaspoolelt välja mõistmist. Määruskaebus
17.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada.
18.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-3744 hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kostja rahuldanud hageja nõude sõiduki üle valduse taastamiseks peale hagiavalduse esitamist s.t sisuliselt on hagi õigeks võtnud ehk esineb alus menetluskulude kostja kanda jätmiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas asjas on maakohus määruses määranud, et: „Kuna hageja haginõue on asja menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, kostja on hageja nõude seega alles pärast hagi kohtusse esitamist rahuldanud, tuleb hageja menetluskulud kooskõlas TsMS § 168 lg 5 jätta kostja kanda.“ Seega on maakohus menetluskulude jaotuse poolte vahel kindlaks määranud. Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha saamiseks kostjale.
20.Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
21.Maakohus tegi nimetatud asjas 01.09.2015 määruse, millega jättis hagiavalduse läbivaatamata. Määrusele määruskaebust ei esitatud, mistõttu jõustus 01.09.2015 lahend 18.09.2015. Ühtlasi ei esitatud avaldaja poolt taotlust täiendava lahendi tegemiseks. Täiendavat lahendit ei teinud ka maakohus. Kooskõlas TsMS 173 lgga 1 ja § 442 lg-ga 5 oleks pidanud menetluskulude jaotus olema märgitud 01.09.2015 lahendi resolutsioonis ning lahendi põhjendatud osas märgitu ei oleks tohtinud olla vastuolus lahendi resolutsiooniga. Juhul, kui menetluskulude jaotus jäi resolutsioonis märkimata, oleks pidanud TsMS sätestatud tähtaja jooksul taotlema täiendava lahendi tegemist. 01.09.2015 määruse põhjendav osa ja resolutsioon on vastuolus. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei ole vastuoluline. Eeltoodule tuginedes ei saa menetluskulude jaotus lugeda määratuks, kuna selleks, et seda saaks täita, pidi see olema kohtulahendi resolutsioonis. Seega maakohus ei ole jätnud F.M menetluskulusid kostja kanda. Kuigi kostja ei esitanud 01.09.2015 määrusele määruskaebust, ei nõustunud kostja maakohtu põhjendustega järgmises: 1) esialgse õiguskaitse korras valduse taastamist ei saa vaadelda nõude vabatahtliku täitmisena TsMS § 168 §158 lg 5 tähenduses; 2) esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määrusega ei saa hagi lahendada, mistõttu ei saanud maakohus taotluse lahendamiseks tehtava määrusega ka F.M hagi ka rahuldada; 3) kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, ei oleks saanud TsMS § 168 lg 5 olla antud juhul üldse kohaldatav õigusnorm. Kuivõrd vaidlusaluse lahendi resolutsioonis puudus menetluskulude jaotus, mille järgi oleks kostja pidanud F.M menetluskulud täies ulatuses kandma, siis ei olnud kostjal võimalik 01.09.2015 tehtud lahendit ka menetluskulude jaotuse osas vaidlustada (vaidlustada ei saa lahendi õiguslikke põhjendusi, kui resolutsiooni osas vastuväiteid ei ole).
22.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-3744
Ringkonnakohtu põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Harju Maakohtu 26.05.2016 määrus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega määrati menetluskulude jaotus ja määrati nende rahaline suurus, so punktide 4 ja 5 osas. Ülejäänud osas jätta määrus lõppjärelduses muutmata, muutes määruse põhjendusi.
23.Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas maakohtul oli õiguslik alus hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul sisaldub maakohtu poolt asjas tehtud lõpplahend, so 01.09.2015 määrus, menetluskulude jaotust, mistõttu on vaidlustatud maakohtu 26.05.2016 määrus ebaseaduslik.
24.Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vaidlustatud maakohtu määruses on maakohus õigesti leidnud, et maakohtul tulnuks 01.09.2015 määruse resolutsioonis märkida menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb see üheselt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 442 lg 5 koosmõjust. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et kohtulahendi põhjendused asendaksid kohtulahendi resolutsiooni. Seega on õige ka maakohtu järeldus, et tekkinud olukorras puudus maakohtul õiguslik alus hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamiseks.
25.Muuta tuleb vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi osas, mis puudutab 01.09.2015 määruse võimalikku täiendamist. Maakohus on vaidlustatud määruse punktis 11 leidnud, et hagejal oli õigus esitada taotlus 01.09.2015 määruse täiendamiseks TsMS § 447 lg 2 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult viidanud valele õigusnormile. Täiendava kohtumääruse taotlemise õigus oli hagejal TsMS § 448 lg 1 p 3 ja lg 2 tulenevalt. Siiski ei muuda viide ebaõigele õigusnormile valeks vaidlustatud maakohtu määruse lõppjäreldust, mille kohaselt on hageja minetanud õiguse nõuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist.
26.Tsiviilasja materjalide kohaselt said hageja ja tema lepinguline esindaja asjas tehtud lõpplahendi (maakohtu 01.09.2015 määruse) kätte samal kuupäeval, so 01.09.2015 (tlk 134). TsMS § 448 lg 2 kohaselt tulnuks täiendava määruse tegemise avaldus esitada määruse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, so hiljemalt 11.09.2015. Hageja ei ole seda teinud.
27.TsMS § 67 lg 2 tulenevalt on menetlusosalisel õigus mõjuva põhjuse olemasolul seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamiseks.
28.Isegi kui tõlgendada hageja F.M 31.03.2016 iseseisvat pöördumist maakohtu poole (tlk 135) eelnimetatud avaldusena, ei saaks seda rahuldada, kuna see on esitatud lõpptähtaega ületavalt. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja poolt maakohtu poole pöördumise ajaks, so 31.03.2016, oli eelnimetatud kuue kuuline periood möödunud. TsMS § 67 lg 2 sätestatud kuue kuuline tähtaeg on lõpptähtaeg ega ole ennistatav (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-44-12 p 7 ja 31-2-4-12 p 32).
29.Eeltoodust tulenevalt on maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni punktides 1-3 õigesti leidnud, et maakohtu 22.04.2015 kohtumäärus tuleb tühistada ning hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
30.Määruskaebuse esitaja on taotlenud vaidlustatud maakohtu määruse tühistamist tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada punktide 4 ja
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-3744 5 osas, millega maakohus määras kindlaks määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotuse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot.
31.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul seaduslik alus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotamiseks ja kindlaks määramiseks.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
33.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.