E Ti ja E Ti hagi A Ti vastu elatise nõudes Hageja I osas 2715,66 eurot ja hageja II osas 2715,66 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja I: E T (isikukood xxx) Hageja II: E T (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: O S (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja: J D Kostja: A T (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: A Ž kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A Tilt elatis E Ti kasuks alates 25.04.2025 kuni E Ti täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Välja mõista A Tilt elatis E Ti kasuks alates 25.04.2025 kuni E Ti täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub
3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
4.Resolutsiooni p-s 2 ja p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatise summad kanda iga kalendrikuu 10.kuupäevaks O S arvelduskontole.
6.Välja mõista A Tilt E Ti kasuks elatisraha tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025
summas
1104,55
eurot,
mis
tuleb
tasuda
O
S
arvelduskontole.
7.Välja mõista A Tilt E Ti kasuks elatisraha tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025
summas
1104,55
eurot,
mis
tuleb
tasuda
O
S
arvelduskontole.
8.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.04.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt on E T (hageja I) ja E T (hageja II) sündinud A Ti (kostja) ja O S (hagejate ema/seadusliku esindaja) kooselust. Pärast kooselu lõppemist elavad hagejad emaga. Kostja tasub hagejatele elatist hilinemistega ja osaliselt ning alati on vaja paluda ja tuletada tasumist meelde. Mõlema hageja igakuised kulud moodustavad kokku vähemalt 692 eurot, s.h eluasemekulud 290 eurot (kommunaalkulud 250+ laen/üür 850 +elekter 60/4 inimesega); toidukulud 100 eurot; sidekulud (internet, telefon ja tv) 10 eurot; tervishoid 10 eurot; hügieenitarbed 10 eurot; riided ja jalanõud 100 eurot; mobiiltelefoni kuumaksed 12 eurot; sõprade sünnipäevad (kingituste kulud)
25 eurot; juuksuri külastamine 20 eurot; meelelahutus (spa, muuseumid, teater, loomaaed, kino) 50 eurot; koolitarbed 10 eurot; klassifond ja ekskursioonid 25 eurot; taskuraha 30 eurot. Hageja I eraldi kulud täiendavalt on 374 eurot, sh džuudo kuumaks 64 eurot; kimono, trenni seljakott jne 6,25 eurot (75 eurot /12 kuud); ujumise kuumaks 69 euro; ujumise trenni jaoks asjad 5,41 eurot (65 eurot/12 kuud); täiendavalt võistluste tasud: džuudo 15-25 eurot ja ujumine 15-25 eurot; psühholoog 180 eurot (42*euro * 4korda kuus ja esimene nõustamine 120 eurot/12 kuud). Nimekirjas ei ole autokulusid, sh ka kütet. Poeg õpib xxx ning hagejate seaduslik esindaja viib lapsed nii trenni, kui ka mujale. Hagejad soovivad elatist tagasiulatavalt alates 01.01.2025 kuni hagi esitamiseni 25.04.2024, so 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot (287,72,33*3k+301,74:30p*24p) mõlemale hagejale ning alates 25.04.2025 igakuiselt jooksva kuu eest 10.kuupäevaks täisealiseks saamiseni PKS § 101 sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,50 eurot ning alates 25.05.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni elatis miinimummääras. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,50 eurot ning alates 25.05.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni elatis miinimummääras. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hagiavalduses loetletud kulutuste suurus ei vasta tegelikkusele. Tekib mulje, et kulude loetelu eesmärgiks oli kulude butafoorne suurendamine. Seega on äärmisel vajalik hagejapoolne kulude tõendamine. Kostja on seisukohal, et lastega seotud kulud on väiksemad, kui hagejad on hagiavalduses välja toonud. Kostja täidab igakuiselt lastega seonduvad kulud. Kostja selgitab, et pärast vanemate lahkuminekut on vanemad omavahel suuliselt kokku leppinud lastega suhtlemiskorra 50/50 põhimõttel. Kuni hageja I koolieani toimus suhtluskord selliselt, et ühe nädala viibisid lapsed isaga ja ühe nädala emaga. Koolieast alates jäi poeg elama isaga ja tütar emaga, kuid igal nädalavahetusel viibis tütar isa juures. Lastega seonduvad kulud kandsid vanemad võrdsetes osas. Vastavalt vanemate kokkuleppele laste ema koostas laste kulude nimekirja ja edastas selle laste isale ning laste isa kandis kulude summast pool laste ema arvele. Selliselt see toimis kuni antud aasta jaanuarini. Lisaks on kostja ostnud lapsele süüa, hügieenitarbeid, riideid ja muud vajaminevat. Kuna kostja ei osanud eeldada tulevikus tekkivat kohtuvaidlust, ei ole kostja kõiki kulutšekke alles hoidnud. Laste ema on asunud takistama kostjal lastega suhtlemist ning alates antud aasta jaanuarist ei ole laste ema edastanud kostjale lastega seonduvate kulude nimekirja. Seega ei ole kostja laste emale poole kulusummast kandnud. On selge, et laste ema on lastega suhtlemist takistanud tahtlikult ja seda eesmärgiga saavutada elatist maksimaalses ulatuses. Hagejate ema soov on ainuüksi maksimaalses ulatuses kostjalt raha välja nõuda. Laste ema käitumine on pahatahtlik. Elatise määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et kostja täidab ülalpidamist vahetult. Laste vanemate vahel on kokkulepitud lastega suhtluskord 50/50 põhimõttel. Kostja kannab hagejate ülalpidamiskulud ka ajal, mil hagejad kostjaga viibivad.
Kostja leiab, et hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet piisavalt tõendanud. Tagasiulatuva elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on O S ja kostja (dtl 7, 8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi
määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja aastal 2024 tasunud elatist kokku 822,84 eurot (dtl 52), s.o keskmiselt 68,57 eurot kuus, mis teeb ühe hageja osaks 34,29 eurot. 30.01.2025 on kostja tasunud detsembri elatise summas 181 eurot (dtl 78). Puuduvad tõendid, et 2025 aasta eest oleks kostja elatist hagejatele tasunud. Kohus selgitab, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise miinimumsuuruseks 287,72 eurot ning alates 01.04.2025 on miinimumsuuruseks 301,74 eurot. Kuna kostja ei ole hagejatele elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hagejate igakuised kulud kokku 692 eurot, s.h eluasemekulud 290 eurot, toidukulud 100 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, mobiiltelefoni kuumaksed 12 eurot, sõprade sünnipäevad (kingituste kulud) 25 eurot, juuksuri külastamine 20 eurot, meelelahutus 50 eurot, koolitarbed 10 eurot, klassifond ja ekskursioonid 25 eurot, taskuraha 30 eurot. Lisaks on hagejal I täiendavad kulud 374 euro ulatuses, sh: džuudo kuumaks 64 eurot; kimono, trenni seljakott jne 6,25 eurot; ujumise kuumaks 69 euro, ujumise trenni jaoks asjad 5,41 eurot, täiendavalt võistluste tasud: džuudo 15-25 eurot ja ujumine 15-25 eurot; psühholoog 180 eurot. Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hagejate poolt väljatoodud kululiigid vajalikud arvestades ka hagejate vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieeni- ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega ei saa ebavajalikuks pidada ka kooli, huvialade, meelelahutuse ja sidekulude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei
ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13).
6.PKS § 101 lg 6 alusel saab elatist vähendada juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus on menetluses kostjale selgitanud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja viibiks kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus või et vanematel oleks vastav kokkulepe. Samuti ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks kohus määranud kindlaks suhtluskorda. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi PKS § 102 märgitud asjaolu ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Seega puudub alus elatist PKS § 102 alusel vähendada.
8.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate elatise nõue alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 mõlemale hagejale summas 1104,50 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,
nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on hagejate igakuiste kulude kandmise osas hagejate seaduslik esindaja kirjutanud kostjale 31.05.2024 ning 14.03.2025 (dtl 73-77). Kuigi nimetatud kirjavahetused ei tõenda iseenesest järjepidevat elatise nõudmist, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Seega rahuldab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude mõlema hageja osas 1104,55 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot ning alates 25.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning hageja II kasuks elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot ning alates 25.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele 10.kuupäevaks.
11.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
12.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.