Perekonnaõigus

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Hageja nõue ja põhjendused 14.08.2025 esitas XX Viru Maakohtusse hagiavalduse XX vastu kooselulepingu lõpetamise nõudes. Hagi edastati kohtualluvusel Pärnu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud kooelulepingu 05.02.2025. Poolte suhe oli siis

väga hea ning koos tehti tulevikuplaane. Ajapikku suhted halvenesid. Kostja hakkas hagejat halvustama. Pooled ei ole koos elanud, kuna kostja on viibinud kinnipidamiskohas. Käesolevaks ajaks on suhted niivõrd halvenenud, et hageja ei soovi enam kooselusuhtes olla. Hageja edastas kostjale kirjaliku ettepaneku kooseluleping notariaalse kokkuleppega lõpetada, kuid kostja keeldus sellest. Seetõttu pöördub hageja nõudega kohtusse. 29.09.2025 kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja avaldas, et ei soovi kohtuotsust edasi kaevata. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagis esitatud nõuet ja oli nõus, et poolte kooseluleping tuleb lõpetada. Kostja oli seisukohal, et ta ei ole olnud lepingu lõpetamise vastu, ta palus vaid, et hageja ootaks kuni kostja vabaneb kinnipidamiskohast. Kostja kinnitas, et ei soovi kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte kooselulepingu lõpetamise nõudes tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte kooseluleping sõlmitud 05.02.2025 Jõhvi notar Andre Lõssenko juures, mille kohta on koostatud dokument xxx /dtl 70/. Kooseluseaduse (edaspidi KooS) § 191 järgi kohus lõpetab kooselulepingu ühe registreeritud elukaaslase hagi alusel teise registreeritud elukaaslase vastu, kui registreeritud elukaaslased vaidlevad kooselulepingu lõpetamise või sellega seotud asjaolude üle. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nõustuvad kooselulepingu lõpetamisega. Seega rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et välistavad apellatsioonikaebuse kasutamise õiguse. TsMS § 630 lg 2 sätetel apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on teatanud kohtule apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale 1⁄2 abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.