Perekonnaõigus › Abielulahutus

vastav menetluskulude nimekiri esitada kohtule 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus hoiatab, et taotluse esitamata jätmisel kulusid summaliselt kindlaks ei määrata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja teatas, et poolte abielu ei toimi enam alates 2025.a algusest. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Kohtuväliselt ei läinud kostja pakutud ajal abielu lahutama, sest oli juba kohtusse pöördunud. Kostja seisukoht Kostja kirjalikus vastuses teatas, et hagile vastuväiteid ei ole ja tegi hagejale ettepanku lahutada abielu kohtuväliselt- ta oli pannud selleks ka juba aja 09.09.2025.a, kuhu hagejat ootas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: pooled elavad lahus ja kumbki ei avaldanud soovi abielulisi suhteid taastad. Pooled olid nõus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 139 lg 1 ja 2, § 147 ja Riigilõivuseaduse § 59 lg 2 tuli hagi esitamisel hagejal tasuda riigilõiv 100€. Nimetatud kulu jääks hagi rahuldamisel hageja kanda. Kohus andis hagejale 01.08.2025.a määrusega menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel osaliselt riigilõivu tasumisest ning tasutava summa võimaldas tasuda osadena. Käesolevalt on hageja tasunud kahel korral 25€, kokku seega 50€ ja tasuda on veel üks osamakse 25€, mille tasumise tähtaeg on 08.10.2025.a. Nimetatud summa tuleb hagejal tasuda vastavalt 01.08.2025 määrusele.

TsMS § 147 lg 3 ja § 190 lg 2 tulenevalt leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista riigilõiv täiendavas ulatuses, so 25€. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest osaliselt vaid hagi esitamise ajal. Menetluses selgus, et kostja võttis hagi koheselt õigeks ja pakkus võimalust lahutada abielu kohtuväliselt. Hageja ei läinud kostja reserveeritud ajal abielu lahutamise avaldust tegema ja mittemineku kohta tal ei olnud objektiivset põhjust. Kohtu hinnangul on hageja käitunud kostjat kahjustavalt- hageja tegevusetuse tõttu pidi kostja tulema kohtuistungile. Samuti koormas hageja oma tegevusega ebamõistlikult ka kohut, sest esmalt pidi kohus lahendama tema menetlusabi taotluse (kogudes täiendavalt selle kohta ka andmeid) ja seejärel jälgima riigilõivu osadena tasumist ning lõpuks pidama kohtuistungi- seda kõike olukorras, kus hageja oleks saanud abielu lahutada juba enne kohtusse pöördumist või siis ka menetluse ajal (kostja pakutud kuupäeval 09.09.2025). Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud heas usus ja seetõttu puudub alus jätkata talle menetlusabi andmist. Kohus mõistab lõpplahendiga hagejalt välja täiendava riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.