Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-104014 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kautsjon summas 175 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel 09.06.2013 interneti vahendusel sõlmitud laenuleping. Kostja võttis laenu 100 eurot 30 päevaks ning Üldtingimuste p 6.1, 6.3 kohustatud koos sellega tasuma laenuandmale laenu väljastamise ja käsitlemise kulu (käsitluskulu) fikseeritud suuruses 25 eurot. Laenu ja käsitluskulu tagastamine pidi toimuma hiljemalt 09.07.2013.

Lk 2 / 6

2-16-104014 Üldtingimuste p 8.3. järgi laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot. Seoses kostjapoolse laenu ja käsitluskulu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastava meeldetuletuskirjad 31.07.2013 ja 11.09.2013. Üldtingimuste p 8.7. kohaselt nõustub laenutaotleja vastuvaidlematult tasuma kõik laenu ja lepingust tulenevate võlgnevuste sundsissenõudmise kulud, sealhulgas hüvitama laenuandjale kulud, mis kaasnevad laenuandjale sissenõudmisteenust tellimisega. 21.01.2014 algatas nõude loovutaja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. Inkassomenetluse algatamise tasu oli 26,72 eurot. Nõude loovutamine hagejale toimus 01.01.2016, millisest asjaolust teavitas hageja kostjat eposti teel. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja oma rahalist kohustust täitnud. Hageja palub mõista kostjalt välja laenusumma 100 eurot, käsitluskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 26,65 eurot (ajavahemik 09.07.2013 kuni 09.06.2016, 0,02% päevas), kahjuhüvitis 46,72 eurot ja viivis põhinõudelt (laenult ja käsitlustasult) alates 10.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus toimetas kostjale hagi 27.07.2016 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. TsMS § 436 lg 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esialgne võlausaldaja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Lk 3 / 6

2-16-104014 Ferratum Estonia OÜ, kui krediidiandja on andnud kostjale, kui krediidisaajale laenu summas 100 eurot 30 päevaks ja kohustusega tagastada laenusaajale laenu käsitluskulu 25 eurot. Käsitluskulude tasumise kohustus tuleneb lepingu üldtingimuste p 6.1 ja 6.3. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt: krediidi netosumma 100 eurot, tähtaeg 30 päeva, käsitlemise kulud 20 eurot, krediidi kulukuse määr aastas 1410,33%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal oli 32,65%. Seega Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 43 korda. Tuginedes eeltoodule saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 100 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Lk 4 / 6

2-16-104014 Hageja on viivised arvestanud määras 8% aastas, mis praegu vastab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Viivised on arvestatud põhivõlgnevuselt 100 eurot ajavahemiku 10.07.2013 kuni 09.06.2016 eest summas 26,65 eurot ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Hageja on nõudnud kostjalt kahjuhüvitise, millest inkassomenetluse algatamise tasu 26,72 eurot ja võlgnevuse sissenõudekulud (kostjale saadetud meeldetuletuskirjad) 20 eurot hüvitamist. Meeldetuletuskirjade tasumise kohustus tuleneb laenulepingu üldtingimuste p 8.3. VÕS § 158 lg 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku lepitud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpool esitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud. Inkassomenetluse alustamise tasu puhul on tegemist ka sissenõudekuludega, mille kandmist summas 26,72 euro ei ole tõendanud. Seetõttu kuulub kahjuhüvitisenõue 46,72 eurot rahuldamata jätmisele. Hageja taotleb TsMS § 376 alusel jooksvate viiviste väljamõistmist laenult ja käsitlustasult. Kuna kohus jättis hagi käsitlustasu osas rahuldamata, tuleb jätta ka hageja nõude käsitlustasult jooksvate viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summa 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 26,65 eurot ning viivised põhinõudelt (100 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 10.06.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni (viivised kokku ei saa ületada põhinõude summat). Ülejäänu nõuete osas: käsitluskulu 25 eurot, kahjuhüvitis 46,72 eurot ning TsMS § 367 alusel käsitlustasult jooksvate viiviste väljamõistmine, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude proportsioonide arvutamisel võttis kohus aluseks hageja nõuete alusel saadava hagihinna 206,37 eurot ning otsusega rahuldatud nõuete alusel saadav hagihind 134,65 eurot (100+26,65+8). Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 295 eurot. Menetluskulud on: riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses, tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest (ajakulu 2 tundi, 1 tund 110 eurot + KM) 220 eurot + KM. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle hageja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 on riigilõivu summa 250,62 euro suurusega nõudelt on 75 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt. Lk 5 / 6

2-16-104014 TsMS 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks on 120 eurot. Kohus võtab arvesse, et maksekäsu kiirmenetluses ei ületa hagejale hüvitatavad menetluskulud 20 eurot (TsMS § § 4842) ja hagi esitamisel põhjendatud õigusabi kuluks on kohtu arvates mitte rohkem kui 110 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 205 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 133,25 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.