2-25-11742/5 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Revensen OÜ pangakontole nr EE067700771008684951. Makse selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4xx lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik ja asjaolud Hageja esitas 21.07.2025 hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagis palus hageja jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv korteriomand (registriosa number xxxxx, aadressiga xx xx-i, xxxx XXX, eriomand nr xx) selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Hagiavalduse kohaselt on kostja I suhtes algatatud täitemenetlus. Täitmisel on nõudeid summas 1527,75 eurot (+ lisanduv viivis 0,065750% päevas alates 14.08.2024) ning need tulenevalt Pärnu Maakohtu 13.08.2024 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-24-126193. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et seisuga 18.07.2025 kuulub võlgnikule sõiduk Ford Galaxy (xxxxxx), mida võlgnik ei ole korduvatest teavitustest hoolimata arestimisele toonud. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tema sissetulekust toimuvad arestiga laekumised esimese järjekoha nõude katteks (umbes 250 eurot kuus). Lisaks on välja selgitatud, et kostjad on abielus ning abielu kestel on abikaasadel tekkinud ühisomand korteriomandile (registriosa number xxxxx, aadressiga xx xx-i, xxxx XXX, eriomand nr xx). Muu ühisvara kohta puuduvad andmed. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek sissenõude pööramiseks ühisvara puudub nii täituril kui hagejal. Täitedokument kohustab vaid kostjat I mitte kostjat II. Seega pole täituril võimalik korteriomandit arestida ega müüa. Kohtutäitur teatas 18.07.2025 hagejale, et käesoleval ajal ei ole võimalik täita võlgniku suhtes tehtud kohtulahendit ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada. Kohtutäitur tunnistas täitemenetluse ebaõnnestunuks. Hageja nõuet pole võimalik täita kostja I lahuvara arvelt. Abieluvararegistri registrikaardist nähtuvalt on abikaasade poolt valitud varasuhteks varaühisus. Seega kuulub korter abikaasade ühisvara hulka. Tartu Maakohus võttis hagi 12.08.2025.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale I kätte 15.08.2025 ning kostjale II 24.08.2025. Kostjad ei ole aga kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-25-11742 Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et TMS § 14, PKS § 33 lg 3, AÕS § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 alusel on ühisvara jagamise nõue õiguslikult põhjendatud ning kostjate ühisomand kinnistule tuleb lõpetada ja ühisomandis olev kinnistu jagada kinnistu avalikul enampakkumisel müümisega. Eeltoodu alusel lõpetab kohus kostjate ühisomandi kinnistule registriosa numbriga xxxxx, aadressiga xx xx-i, xxxx XXX, eriomand nr xx ning jagab ühisomandis oleva kinnistu selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdsetes osades. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § xx lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu kokku 420 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub solidaarselt kostjate poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot (km-ta, 3h x 120€/h). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ka ajakulu 3h arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 780 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 360 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu. Kohus mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 780 eurot.