lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-12624/10

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-12624/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 2019/1111 art 3Nõukogu määrus (EL) 2019/1111, 25. juuni 2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-12624/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-12624 I.U hagi X.K vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasi

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. augusti 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.U määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): I.U (isikukood XXX)

esindajad

Vastustaja (kostja): X.K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 18. augusti 2025 määrus ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
I.U (hageja) esitas 4. augustil 2025 Viru Maakohtule hagi X.K (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja Ukraina kodanik ja kostja Leedu kodanik ning nad

sõlmisid abielu 15. novembril 2014 aastal Rootsis. Abikaasade ja nende kolme alaealise lapse elukoht on Eestis XXXX.

2.Maakohus keeldus 18. augusti 2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu. Maakohus leidis, et vastavalt TsMS § 70 lg 4 p-le 2 tuleb rahvusvaheline kohtualluvus praeguses asjas määrata nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), järgi. Maakohus viitas, et määruse (EL) 2019/1111 artikli 3 p 1 a) kohaselt abielulahutusega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, a) kelle territooriumil on abikaasade harilik viibimiskoht; on vastaspoole harilik viibimiskoht või b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Maakohus tuvastas, et hageja elukoht on alates 4. augustist 2023 XXX-i ning et kostja elab Rootsis, on Leedu Vabariigi kodanik ning Eesti Vabariigis ei oma ta kehtivaid dokumente. Maakohus leidis, et abikaasade harilik viibimiskoht ei ole Eestis ja samuti pole vastaspoole harilik viibimiskoht Eestis, vaid Rootsis. Järelikult on abielu lahutuse kohtualluvus Rootsis, kuna kostja elab seal. Rahavastikuregistrist nähtub, et hageja on Ukraina kodakondsusega ja kostja Leedu kodanik. Seega ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule.
3.Hageja esitas 1. septembril 2025 määruskaebuse maakohtu 18. augusti 2025 määruse peale, milles leidis, et maakohus on valesti kohaldanud nõukogu määrust (EL) 2019/1111. Nimetatud määruse artikli 3 kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses a) kelle territooriumil: i) on abikaasade harilik viibimiskoht, ii) oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal, iii) on vastaspoole harilik viibimiskoht, iv) on ühistaotluse puhul ühe abikaasa harilik viibimiskoht, v) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või vi) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik, või b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Hageja elukoht koos lastega on Eesti Vabariigis alates 2023. aastast, seega on tema abielu lahutamine Eesti kohtu alluvuses määruse art 3 punkti a alapunkti v kohaselt. Ka kostja viibib pidevalt Eestis ja elab poolte endises elukohas. Isiku hariliku viibimiskoha kindlakstegemisel ei ole määrav sissekirjutus.
4.Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada ja edastas 8. septembri 2025 kirjaga hageja määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18. augusti 2025 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Maakohus on valesti kohaldanud nõukogu määrust (EL) 2019/1111, viidates ainult kolmele määruses sätestatud kohtualluvust määravale tingimusele (abikaasade harilik viibimiskoht, vastaspoole harilik viibimiskoht või mõlema abikaasa kodankondsuse riik), samas kui määruse art 3 punkti a alapunkti v kohaselt on kohtualluvus ka selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil on

taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Maakohus tuvastas, et hageja elukoht on olnud Eestis alates 2023. aastast.

7.Eelnevast tulenevalt on hageja hagi tema abielu lahutamiseks Eesti kohtu alluvuses sõltumata sellest, kus on kostja harilik viibimiskoht. TsMS § 102 lg 3 kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Seega, kui maakohus tuvastab, et poolte ühiste alaealiste laste elukoht on Ida-Virumaal, on asi Viru Maakohtu alluvuses.
8.Kuna määruskaebus rahuldatakse, võib hageja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
9.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 372 lg 5 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause). Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium