Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.09.2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-7225
Tsiviilasi
X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx 27.08.2025 kohtuistungil
Asja läbivaatamine
Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Harju maakonna Perekonnaseisuametis (nr xx).
Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Harju Maakohus edastas tsiviilasja nr 2-25-7225 kohtualluvuslikult menetlemiseks Viru Maakohtule. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja on hageja suhtes muutunud ebaviisakaks (solvab ja tõstab häält) ning on lubanud hageja ära tappa. Ühiseid lapsi ei ole. Tulevikuplaane ja suhtlusteemasid poolte vahel ei ole. Elatakse ja magatakse eraldi tubades üle kolme aasta. Kostja ei ole nõustunud kohtuväliselt abielu lahutama.
Kostja vastus Kostja hagile kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung 27.08.2025 Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, Selgitas, et soovib jätta perekonnanimeks X, abielusuhteid taastada ei soovi, leppimisaega samuti ei soovi. Elatakse lahus juba 5 aastat. Kostja avaldas, et on lahutusega nõus ja abielusuhteid taastada ega leppida ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja ja kostja isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavalduses esitatult on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Harjumaa Perekonnaseisuosakonnas, kande nr XXXX. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Harju maakonna Perekonnaseisuametis (nr xx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus, mida avaldas kohtuistungil. Hageja jäi nõude juurde. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Pooled ei soovi leppimisaega ega abielu taastada. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhteid taastada ei soovita. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub
tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Harju maakonna Perekonnaseisuametis (nr xx). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.