C., A., B. hagi D. vastu elatise väljamõistmiseks D. avaldus alaealiste laste C. , A. , B. suhtes suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: C. (isikukood XXX) Hageja II: A. (isikukood XXX) Hageja III: B. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: E. (isikukood XXX) Hagejate riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Deivi Vaht Kostja/avaldaja: D. (isikukood XXX) Kostja/avaldaja lepinguline Toomemägi-Kivistik
1.1.4.Neljandal nädalal viibivad lapsed isaga reede, laupäev ja pühapäev.
1.2.Lapsed liiguvad ühe vanema juurest teise vanema juurde pühapäeva õhtul hiljemalt kell
19.00.Lastele läheb teise vanema juurde järgi see vanem, kelle nädal hakkab. Neljandal nädalal läheb isa lastele järgi ema elukohta reedel peale kooli.
2-24-143640
1.3.Sügisesel ja kevadisel koolivaheajal veedavad lapsed esmaspäevast neljapäevani emaga ja reedest pühapäevani isaga. Talvevaheajal veedavad lapsed esmaspäevast neljapäevani isaga ja reedest pühapäevani emaga.
1.4.Paaritul aastal veedavad lapsed jõuluvaheajal ja jõulude ajal vaheaja esimese poole emaga, tingimusel et lastel on võimalik ühe päeva jõulude ajal veeta isaga, ning teise poole isaga. Paaris aastal on vastupidi.
1.5.Suvevaheaja veedavad lapsed mõlema vanema juures võrdselt nädal ja nädal.
1.6.Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga.
1.7.Vanem võib ajal, mil lapsed viibivad suhtlemiskorra alusel temaga, reisida lastega välisriiki. Vanem teavitab planeeritavast reisist teist vanemat.
1.8.Vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra alusel viibivad, tagab laste osalemise huvialaringides, võistlustel, sõprade sünnipäevadel jms.
1.9.Lastega seotud teemadel suhtlemine toimub vanemate vahel sõnumi teel. Mõlemad vanemad suhtlevad teise vanemaga viisakalt ja lugupidavalt.
1.10.Isa lubab, et kui lapsed viibivad temaga, siis isa alkoholi ei tarvita.
1.11.Isa tasub C. ülalpidamiseks elatist alates september 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3-6 alusel arvutatav minimaalne elatis (s.o seaduses sätestatud baassumma (kompromissi sõlmimise ajal 282,31 eurot) + 3 % eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 40 eurot (80/2) ja pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud seejärel toetust saavate laste arvuga (otsuse tegemise ajal (225/2)/3) ning kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt viibitud päevade arv vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale (10 päeva)). Kompromissi sõlmimise ajal on C.-le makstava elatise suurus 88,07 eurot.
1.12.Isa tasub A. ülalpidamiseks elatist alates september 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3-7 alusel arvutatav minimaalne elatis (s.o seaduses sätestatud baassumma (kompromissi sõlmimise ajal 282,31 eurot) + 3 % eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 40 eurot (80/2) ja pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud seejärel toetust saavate laste arvuga (otsuse tegemise ajal (225/2)/3), kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt viibitud päevade arv vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale (10 päeva) ning - 15%). Kompromissi sõlmimise ajal on A.-le makstava elatise suurus 74,86 eurot.
1.13.Isa tasub B. ülalpidamiseks elatist alates september 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3-7 alusel arvutatav minimaalne elatis (s.o seaduses sätestatud baassumma (kompromissi sõlmimise ajal 282,31 eurot) + 3 % eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 50 eurot (100/2) ja pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud seejärel toetust saavate laste arvuga (otsuse tegemise ajal (225/2)/3), kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt viibitud päevade arv vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale (10 päeva) ning - 15%). Kompromissi sõlmimise ajal on B.-le makstava elatise suurus 72,03 eurot.
1.14.Kompromissiga kokku lepitud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1.aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Esimest korda arvutatakse väljamõistetud elatis vastavalt eeltoodule ümber 01. aprillil 2026. Elatise kuumakse suurust saab arvutada Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatori abil
2-24-143640 (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest ning perele lasterikka pere toetuse maksmisest ja selle suurusest (PKS § 101 lg 5).
1.15.Lapsetoetuse määra muutumisel ja lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse ja/või lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse.
1.16.Isa tasub elatise hiljemalt jooksva kuu 15.kuupäevaks. Elatis tasutakse laste ema arveldusarvele.
1.17.Isa tasub elatise võlgnevuse katteks kokku 2500 eurot. Elatise võlgnevus tuleb tasuda laste ema arveldusarvele hiljemalt 31.12.2025.
2.Jätta laste esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-24-143640 menetlus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Pärnu Maakohtu menetluses on C. , A. , B. hagi D. vastu elatise väljamõistmiseks ning D. avaldus alaealiste laste C. , A. , B. suhtes suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
2.XXX toimunud kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompormissi, millise pooled paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.
3.TsMS § 561 lg 1 esimene lause sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Perekonnaseaduse § 143 lg 1 järgselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
4.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, kooskõlas laste huvidega, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2.
6.Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
7.TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.