Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 6.6 kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2); menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1); 6.7 menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 6.8 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib pädev asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 6.9 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 6.10 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

((ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 26.03.2001 sõlmitud laenulepingust. Kostja võlgneb hagejale 25000 EEK-i so 1602 eurot. Võlgnevuse sissenõudmisega on tegelenud inkassofirma Tanemarg OÜ, mida tõendavad võlgnikule väljastatud võlateated. Võlgnevus on siiamaani tasumata. Hageja taotleb võlgnevuse 1602 euro väljamõistmist koos viivisega. Kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja leiab, et hagi on aegunud ja taotleb vaheotsuse tegemist. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kostja taotles TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise kohta. Kohus on seisukohal, et taotlus vaheotsuse tegemiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Tanel Soop hagi Joonas Järvsoo vastu võlgnevuse 1602 euro ja viiviste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, mille alusel hageja väljastas kostjale 26.03.2001 laenu summas 25000 EEK-i so 1602 eurot ning, et kostja kohustus laenusumma koos intressidega hagejale tagastama 30.03.2001.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõikest 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama hagejale 30.03.2001.a., seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 31.03.2001.a. ning lõppes 31.03.2004.a.. TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 31.03.2001.a. ning lõppes 31.12.2004.a.. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 14.03.2016.a.. Seega on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Kuna põhinõue on aegunud, tuleb rahuldamata jätta ka hageja esitatud viivise nõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tartu Maakohtu 01. juuni 2016 määrusega rahuldati menetlusabi taotlus ja menetlusabina vabastati tsiviilasjas nr 2-16-4101 Tanel Soop täielikult s.o 225 euro ulatuses hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest.

Kostja on esitanud 05.08.2016 oma menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 360 eurot (käibemaksuga). Hageja oma vastuväites ei nõustu maksma kostja menetluskulusid, kuna on maksejõuetu, sest kostja ei maksnud ära tema vastu olevat hagi ja viivist. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud tuleb jätta kostja enda kanda, kuna kostja on saanud hagejalt laenu, mida ta ei ole vaidlustanud ega ka hagejale tagastanud õigeaegselt. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 225 eurot riigituludesse ja õigusabi kulu 360 eurot tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada kuna kaebuse hind ei ületa 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.