Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et esineb menetlust takistav asjaolu, s.o samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel olemas jõustunud kohtulahend. Hagejad taotlevad hagis seadusjärgses miinimummääras elatise väljamõistmist. Hagejate kasuks on juba varasemalt väljamõistetud seadusjärgne elatis miinimummääras muutuvas suuruses (2-22-10906 otsuse p 6) ja selline otsus on jõustunud. See tähendab, et hagejate kasuks väljamõistetud seadusjärgses miinimummääras elatis muutub automaatselt iga aasta 1. aprillil ning elatist selles ulatuses ei pea iga aasta või ükskõik mis aja tagant uuesti nõudma. Kui kostja ei täida jõustunud kohtulahendit vabatahtlikult, on hagejatel võimalik pöörduda kohtutäituri poole kohtulahendi sundtäitmiseks. Kohus selgitab, et elatise suurendamise hagi oleks võimalik menetleda vaid siis, kui elatist nõutakse suuremas määras kui on välja mõistetud varasemas lahendis- s.o miinimumist suuremas määras. Selline nõue eeldab aga seda, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Sellise hagi esitamisel tuleb tõendada ka hagejate kulud. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.