Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

2.Täiteasi nr 022/2015/6496. Sissenõudja XXXOÜ, nõue summas 253 060 eurot. Kokku on võlgniku suhtes täitmisel olevaid nõudeid summas 255 929,45 eurot. Maksu-ja Tolliameti poolt 19.07.2016.a väljastatud andmete kohaselt seisuga 19.07.2016.a võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Krediidiasutuste ees võlgnevused puuduvad. Aruande koostamise seisuga puudub võlgnikul selline vara, mille arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku vara koosneb üksnes igakuisest töötasust ning võlgnikule kuuluvast kinnistu kaasomandiosast. Kokku hindab haldur võlgniku vara väärtuseks, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kanda pankrotimenetluse kulusi, käesoleval hetkel 2 475 eurot. Juhul kui jõustub eelviidatud kinnistute tagasivõitmist kinnitav kohtulahend, suureneb ka võlgnikule kuuluva vara väärtus. Võlgnikul kui käendajal on teoreetiline tagasinõue nii laenulepingu nr XXXX põhivõlgniku XXXXOÜ kui ka osaliselt solidaarvõlgnikust teise kaaskäendaja XXXX (isikukood XXXX) vastu. Kuivõrd nimetatud isikud on avalikest registritest tuleneva info kohaselt sisuliselt varatud, ei ole vähemalt hetkel nimetatud degbitoorseid nõudeid võimalik käsitleda võlgniku piisavat likviidsust omava varana. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 21.09.2015.a, mil Harju Maakohus tegi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tsiviilasjas nr. 2-15-10954. Ajutine haldur on koostanud aruande avalikest registritest ja andmebaasidest saadud informatsiooni põhjal, mille käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 255 929,45 euro ulatuses, mis tegelikkuses võivad veelgi suuremad olla. Võlgniku omab varasid väärtusega ca 2 475 eurot. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 255 929,45 eurot. Võlgnikul likviidne vara on 2 475 eurot. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse. Arvestades eeltoodut teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 255 929,45 eurot. Arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud on väärtusega 2 475

eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võimalike tagasivõitmiste eelduste kindlakstegemine vajab ajutise halduri hinnangul põhjalikumat analüüsi, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 899,50 eurot ja bürookuludeks 130 eurot, mis sisaldab käibemaksu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 95 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 899,50 eurot ja kinnitada kuludeks 130 eurot, kokku 1029,50 eurot, mis sisaldab käibemaksu ja mis tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.