Menetlusosalised ja nende Hageja: M.M. (isikukood: xxxxxxxxxx; aadress: esindajad xxxxxxxxxxxxx, XXX-i , xxxxx XXX , telefon XXX, epost: Kostja: M.M. (isikukood XXX ; aadress: xxxxxxxx XXX-i ,xxxxxx XXX ; Tel: XXX ; e-post: Kohtuistungi toimumise aeg
04.08.2025
Menetlustoiming
Lõpplahend
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista M.M.-ilt välja igakuine elatisraha summas 200 eurot M.M.-i ülalpidamiseks alates 15.08.2025. a kuni hageja gümnaasiumihariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui M.M.-i 21-aastaseks saamiseni.
3.Mõista M.M.-ilt välja M.M.-i kasuks elatis perioodi 01.01.2025. a kuni 14.08.2025. a (s.o kuni kohtuotsuse tegemise päevani) eest ühekordses summas 1500 eurot.
Elatis tuleb maksta M.M.-i arvelduskontole nr EE152200221038559124, märksõnaga “elatis”.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.27.01.2025. a saabus Tartu Maakohtusse M.M.-i hagi M.M.-i vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.01.2025. a. Hageja igakuised vajadused on 668,15 eurot. Hageja õpib Jõgevamaa Gümnaasiumi 11E klassis. Hageja elab koos emaga ja on täielikult ema ülalpeetav. Kuni hageja täisealiseks saamiseni maksis kostjale hageja ülalpidamiseks elatist vastavalt kokkuleppele. Täisealiseks saamisel pöördus hageja isa poole palvega, et kas isa toetaks teda ka täisealiseks saamisel, kuna hageja õpib. Isa vastas „jah“. Hageja pöördus teistkordselt isa poole 13.01.2025 ja palus elatise tasumist, isa ei reageerinud. Veelkord pöördus hageja toetuse saamiseks isa poole 24.01.2025, päring jäi vastuseta. Hageja kirjutab, et kuna ta õpib päevases õppes ja koolipäevad on pikad, ei ole tal oma vajaduste rahuldamiseks võimalik sissetulekut teenida. Puudub ka kulutuste katmiseks vara. Hageja palub PKS § 99 lg.1 alusel määrata kindlaks tema ülalpidamise ulatus tema vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. Hagile on lisatud teatis koolist hageja õppimise kohta Jõgevamaa Gümnaasiumis (dtl 9). 05.02.2025 (dtl 16-17) esitas hageja täiendavad põhjendused, et tal ei ole võimalik endale sissetulekut teenida õppimise tõttu, sissetulek puudub, tõendid ema sissetuleku kohta ja hageja kulude kohta, ta on elatise saamiseks pöördunud isa poole. Hageja esitas selle kohta tõendid (dtl 18-61). Kohus kohtuistungil 04.08.2025 küsis hagejalt tõendit selle kohta, et ta praegu on haridust omandajate nimekirjas PkS § 97 p.2 nimetatud õppeasutuses. Hageja esitas isikukaardi Jõgevamaa Gümnaasiumist (dtl 83-87), kus õpilane on 11E klassi lõpetamise järel õpilaste nimekirjas.
2.Kohus võttis 06.02.2025. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama ning esitama tõendid oma sissetulekute kohta.
3.Kuni 19.03.2025 kostja menetlusdokumente vastu ei võtnud. Kohus helistas ja saatis kostjale sõnumi, kostja ei reageerinud. 08.04.2025 helistas kohtuistungisekretär kostja töökohta, et edastada dokumendid tööandja kaudu. Kostja töökohast helistati tagasi ja anti teada, et kostja lubas ise kohtuga ühendust võtta. Kostja ühendust ei võtnud. 10.04.2025 palus kohus politsei abi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet saatis 25.04.2025 kohtule väljatusteate (dtl 73-74), millest nähtub, et menetlusdokumendid on kostjale 25.04.2025 üle antud. Kostja kohtule ei vastanud.
4.Kohus määras ja pidas kohtuistungi 04.08.2025. Kohtuistungil osales hageja. Hageja vastas kohtu küsimustele ja palus hagi rahuldada. Hageja kavandab pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli minna ja siis loodab saada õppimise kõrvalt ka töötada. Praegu on kooli ajal vaja palju kodus õppida ja koolipäevad on ka pikad. Lastetoetust ega muid toetusi hageja enam ei saa. Hageja käis autokoolis ja sai detsembris autojuhiload. Ise maksis autokoolis käimise eest.
5.04.08.2025. a tegi kohus päringu Maksu- ja Tolliametile informatsiooni saamiseks M.M.i sissetulekute kohta. Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule andmed 05.08.2025. a. (dtl 91-93). Esitatud on maksuandmete tõend ja vastus, millest nähtub, et M.M. on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid perioodi 01.02.2024-05.08.2025 kohta ei ole isik esitanud ettevõtlustulu kohta deklaratsiooni.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
7.Kohus loeb tuvastatuks, et hageja M.M. on kostja M.M.-i täisealine tütar, kes sündis xxxxxxxxxx. a (dtl 7, 94). Hageja sai xxxxxxxxxx. a 18-aastaseks. Kostja on maksnud elatis hagejale hageja emaga sõlmitud kokkuleppe alusel kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pärast hageja täisealiseks saamist ei ole kostja maksnud hagejale elatist, ehkki 19.detsember 2024 sõnumis (dtl 52) on kostja vastanud hageja sellekohasele küsimusele (kas sa toetad mind rahaliselt edasi) : Ikka toetan. Hageja M.M. õppis 2024/2025 õppeaastal (st hagiavalduse esitamise ajal) Jõgevamaa Gümnaasiumis 11.klassis ja jätkab õppimist 11.klassilõpetamise järel (dtl 83-87).
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude täisealisele lapsele elatise maksmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.
9.Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelmises punktis (p 8) viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust päevase õppetööga õppeasutuses, Jõgevamaa Gümnaasiumis. Hageja põhjendas ka kohtuistungil, et koolipäevad on pikad, antakse ka koduseid ülesandeid. Kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita, see tagab hakkamasaamise ka edaspidi. Hageja on esitanud nõude 27.01.2025 elatise saamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.01.2025 ja edaspidiseks, et saaks lõpetada keskkooli. Hagejal on plaan jätkata õpinguid kõrghariduse saamiseks (ülikoolis). Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.
10.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama
õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuine kulu on keskmiselt 668,15 eurot, sh eluasemekulud 95,15 eurot, toidukulu 300 eurot, transpordikulud 85 eurot, sidekulud 33 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 75 eurot. Hagiavalduses (täiendus dtl 16) esitatu kohaselt elab hageja koos emaga ja noorema õe M.M.iga. Elatakse emale kuuluvas korteris ja hageja väitel kannab tema ülalpidamiskulud tema ema. Kohtuistungil antud seletuses nimetas hageja, et korteris elavad peale tema veel ema, ema elukaaslane ja hageja noorem õde. Seega jaguneb hageja vajalike kulude kandmine hageja enda, tema ema ja kostja vahel. Menetluses ei ole esitatud vastuväited hageja vajalike kulude suurusele. Kohus käsitles kohtuistungil hagejaga temale vajalikke väljaminekuid, s.h. eluasemekulusid. Hageja kasutab piiramatu internetiga paketti, sama teenuse raames kasutab internetti ka hageja õde. Igakuiseid kommunaalkulusid maksab hageja ema, kulude kohta on esitatud tõendid (dtl 47-49). Kohtu hinnangul ei ole hageja vajalikud kulutused, hagiavalduses näidatud 668,15 eurot kuus, liialdatud, kuid arvestades hageja antud selgitusi ja asjaolu, et eluasemekulud peaksid jagunema nelja isiku vahel, loeb kohus hageja vajalikeks eluasemekuludeks 71,36 eurot kuus. Ka hagejale vajaliku transpordikulu juures loeb kohus põhjendatuks kulu 43 eurot kuus, võttes arvesse, et hagejale vajalikud sõitmised (näiteks kooliga seotuna) on olnud kaetud korraldaja poolt. Seetõttu loeb kohus hagejale vajalikud kulud kuus summas 602,36 eurot. Hageja ema ja isa vahel kokkulepitu kohaselt on kostja varasemalt kandnud hageja ülalpidamiskulusid 200 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja taotletud elatisesumma 200 eurot kuus ehk umbes 1/3 hagejale vajalikest kuludest on põhjendatud. Sellises summas ülalpidamise andmisel kostjalt hagejale jääb hageja ja tema ema kanda kulusid enam kui 400 eurot kuus ehk vähemalt 2/3 hagejale vajalikest kuludest. Hageja selgitustest nähtub, et ta ei nõuagi kostjalt kõigi kulude kandmist pooles ulatuses. Nii ei ole hageja nõudnud kostjalt ka näiteks autokoolis käimise kuludes osalemist. Pärast hageja täisealiseks saamist ei ole kostja hagejale elatist maksnud.
11.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja ei ole nõudnud elatist tagasiulatuvalt rohkem kui perioodi 01.01.2025-27.01.2025 eest, hagi on esitatud kohtule 27.01.2025. Hageja on arvutanud elatisenõude tagasiulatuva perioodi 01.01.2025-27.01.2025 eest summas 167,74 eurot (dtl 16 p 4). Kohus on seisukohal, et elatisenõuet perioodi eest 01.01.201527.01.2025 ei tule lugeda käesolevas asjas elatise nõudmiseks tagasiulatuvalt PKS § 108 tähenduses. Asja materjalist (poolte kirjavahetus dtl 52-61) nähtub, et hageja on kostja poole pöördunud elatise saamiseks ka pärast täisealiseks saamist juba 19.12.2024 ehk vahetult enne täisealiseks saamist. Aeg kuni 27.jaanuarini 2025 ehk hagi esitamiseni kohtule on minimaalne ja põhjendatud, et veenduda kohtusse pöördumise vajaduses, s.t. selles, et kostja vabatahtlikult elatist ei maksa. Hageja ei ole asjatult viivitanud, mistõttu on põhjendatud mõista elatis välja alates 01.01.2025. Kohus on eespool lugenud põhjendatuks elatisesumma 200 eurot kuus. Lähtudes elatise nõudest alates 01.01.2025 kuni kohtuotsuse tegemise ajani, on nõutav elatisesumma 7 kuu (jaanuar-juuli) eest 1400 eurot ja 01.08.-14.08.2025 eest 100 eurot.
Kokku 1500 eurot. Arvestades, et hageja küsis kostjalt elatist kohe täisealiseks saamisel ja et hageja nõuab nüüd elatist kohtu kaudu, on kostjale teada alates aprillist 2025, ei saa sellises summas elatise maksmise kohustus olla kostjale üllatus. Kostjal on olnud võimalik sellega arvestada.
12.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole hagejale pärast hageja täisealiseks saamist ülalpidamist andnud.
13.Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid oma sissetulekute kohta, ehkki kohus seda hagi menetlusse võtmise määruses nõudis, teavitades, et kui andmeid ei esitata, kogub kohus need andmed ise. TsMS § 230 lg.4, lg.5 alusel kohus kogus andmed. Töötamise registrist (dtl 66) nähtub, et M.M. töötab alates 24.09.2007 Siseministeeriumi alluvuses. Maksu- ja Tolliametilt saadud maksuandmete tõendist (dtl 91-92) nähtub, et tööandja poolt deklareeritud väljamaksed M.M.-ile on olnud perioodil 02.2024-juuni 2025 keskmiselt 1900-2599 eurot kuus. Kostja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (dtl 95) põhitegevusalaga metsavarumine. Küsitud perioodi kohta ei ole tuludeklaratsioone füüsilisest isikust ettevõtjana esitanud. Lisaks hagejale on kostjal veel üks laps- 27.02.2012.a sündinud M.M.-i M.M..
14.PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealise lapse ülalpidamise kõrvalt. Kostja on teeninud töötasuna sissetulekut keskmiselt 2203 eurot kuus, mis võimaldab ülal pidada nii kostjat ennast, tema alaealist last ja maksta 200 eurot elatist hagejale. Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda hagejale elatist perioodi eest 01.01.2025. a kuni 14.08.2025. a ehk kuni kohtuotsuse tegemise ajani ühekordses summas 1500 eurot ja alates 15.08.2025 elatist 200 eurot kuus kuni hageja gümnaasiumihariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni (21.12.2027).
15.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele EE152200221038559124, märksõnaga “elatis”. Selguse huvides soovitab kohus märkida ülekande selgituses ära konkreetne kuu, mille eest elatist tasutakse. Elatise maksmisel perioodi eest 01.01.2025-14.08.2025 tuleks see samuti ülekande selgituses ära märkida. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, kannab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole kohtule avaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.