Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Placet Group OÜ esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. K. i vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja ja kostja vahel 20. novembril 2013. a sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõla 900 eurot, intressi 510 eurot, lepingutasu 18 eurot, võla sissenõudmisega tekitatud kahju 44 eurot, viivise alates 16. novembrist 2014. a kuni 13. aprillini 2016. a 47,15 eurot ning viivise põhivõlalt alates 14. aprillist 2016 kuni põhivõla kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja esitas 7. augustil 2016. a Tartu Maakohtule kirjaliku avalduse, milles võttis hagi õigeks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostjal pole raha laenu ega menetluskulude tasumiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses ja võtab kohtule esitatud avalduse toimikusse. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 900 eurot, intressi 510 eurot, lepingutasu 18 eurot, võla sissenõudmisega tekitatud kahju 44 eurot ja viivise alates 16. novembrist 2014. a kuni 13. aprillini 2016. a 47,15 eurot ning viivise põhivõlalt alates 14. aprillist 2016 kuni põhivõla kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kostja on hagi kohe õigeks võtnud. Samas nähtub kostja vastusest, et ta on jätnud hageja nõude tasumata, kuna tal ei ole raha. Kostja on seega oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta seetõttu kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 100 eurot, kokku 325 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja korduvalt esitanud, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 320 eurot (225 + 95). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 320 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.