Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-9986

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on L P hagi G D vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 31.07.2016 poolte vahel sõlmitud ning allkirjastatud kompromisslepingu, milles leppisid pooled kokku võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras ning leppisid ka kokku kes kannab menetluskulud ja menetluskulude suuruses. Kompromissi kohaselt Viru Maakohtu menetluses on hageja hagiavaldus kostja vastu, milles hageja taotleb välja mõista kostjalt võlgnevus summas 6162,77 eurot ja menetluskulud summas kokku 930 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 480 eurot). Pooled teatavad, et nad on jõudnud kokkuleppele ja lähtudes soovist lõpetada nende vahel toimuvad vaidlused ning vältimaks kulukaid ja aeganõudvaid õiguslikke vaidlusi, on sõlminud erimeelsuste lahendamiseks kompromisslepingu. Hageja ja kostja paluvad Viru Maakohtul kinnitada käesolev kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 2-16-9986 menetlus. Hageja ja kostja paluvad teha vastav määrus kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata Hageja ja kostja on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Pooled paluvad tagastada pool menetluses tasutud riigilõivu so 225 eurot L P arveldusarvele XXX Swedbank.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

2(3)

2-16-9986 Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud (v.a pool hageja tasutud riigilõivust) kannab kostja. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja oli menetluses tasunud riigilõivu summas 450 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole riigilõivust summas 225 eurot tema arveldusarvele.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.