Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I osas 2251,98 eurot, hageja II osas 1914,21 eurot, hageja III osas 1837,71 eurot Hageja I: A (isikukood XXX) Hageja II: B (isikukood XXX) Hageja III: C (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Jana Kitter (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Heigo Kendla (e-post xxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Ylt elatis A kasuks alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole
lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).
3.Välja mõista Ylt elatis A kasuks alates 01.04.2025 kuni A täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).
Välja mõista Ylt elatis B kasuks alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 212,69 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).
5.Välja mõista Ylt elatis B kasuks alates 01.04.2025 kuni B täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).
6.Välja mõista Ylt elatis C kasuks alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 204,19 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).
7.Välja mõista Ylt elatis C kasuks alates 01.04.2025 kuni C täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 216,10 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).
8.Resolutsiooni p-s 3, 5 ja 7 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.Elatise summad kanda iga kalendrikuu 05.ndaks kuupäevaks Xi arveldusarvele
nr XXXXXXX, selgitusega „elatis ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatis tasutakse“.
10.Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Ale ja/või Ble ja/või Cle maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 27.02.2025 tasutud 162 eurot ja 28.03.2025 tasutud 162 eurot.
11.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.09.2024 esitatud ning 30.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on A (hageja I), B (hageja II) ja C (hageja III) Y (kostja) lapsed. Kostja ei ela hagejatega koos ega täida oma ülalpidamiskohustust. Elatiskalkulaatori kohaselt on kuni 01.04.2025 lastele miinimumelatis järgmine: hageja I 250,22 eurot, hageja II 212,69 eurot ning hageja III 204,19 eurot. Hagejad on kostjale otsejoones alanejad sugulased ning kostja on perekonnaseaduse § 96 kohaselt kohustatud ülal pidama hagejaid. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates 27.07.2024. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Kui selgub, et hagejate vajadused saavad rahuldatud toetuste ja vanemate panuse arvel (710 eurot toetused ja 162 eurot kostja tasutav elatis +162 eurot ema väidetav ja eeldatav panus = 1034 eurot) ehk iga lapse kohta 345 eurot, siis langeb ära vajadus ja põhjendatus rahuldada hagi ning välja mõista kostjalt suurem elatis, kui seni kostja on tasunud. Ema soovib hagejate esindajana kostjalt elatist kokku 667,31 eurot, mis tähendab ka ema enda panust 667,10 eurot. Kokku oleks lastele mõeldud sissetulek koos toetustega 2044,20 eurot, mis teeb iga hageja kohta 681,40 eurot. See on summa, mis on eluliselt väheusutav, et igal lapsel on igas kuus 681 euro ulatuses kulutusi. Kostjal on kindel arvamus, et ema ei kasuta toetusi vaid laste vajadusi silmas pidades. Pärast lahkuminekut leppisid ema ja kostja kokku, et veedavad lastega võrdselt aega ning elatist ei maksa. Toetused laekusid aga täies ulatuses emale. 2024. aastal mainis kostja, et soovib ka
toetused jagada võrdsetes osades. Selle peale selgus, et lapsed ei hakka enam kostja juures elama. Emal tekkis lisaks kõigele soov ka elatist hakata saama ja nõudis kostjalt 162 euro tasumist, mis kattis ära ema auto liisingmakse. Kostja maksis ema arvele lastele mõeldud elatist 162 eurot kuus. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1325 eurot. Sellest 350 eurot on töövõimetoetus ning 975 eurot moodustab palk töö eest, nii palju kui kostjal õnnestub seda teha. Kostja igakuised väljaminekud on keskmiselt 1414 eurot, s.h üür 100 eurot, toit 200 eurot, transport 20 eurot, side 50 eurot, tervishoid 150 eurot, hüpoteeklaen 330 eurot, elatis 162 eurot, kostja ema igakuised laenumaksed 402 eurot. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja X (dtl 48, 50). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja 25.03.2025 dokumendis oma eluasemekulud, kulutused toidule ja hügieenile, interneti- ja sidekulud, kulutused tervishoiule, kulutused riietele ja jalanõudele ning ka koolile, meelelahutusele ja vabale ajale (dtl 172). Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka side- ning koolikulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada meelelahutuskulude olemasolu. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
6.PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
Hagiavalduse kohaselt saavad hagejad lasterikka pere toetust summas 450 eurot kuus ning hageja I lastetoetust summas 80 eurot, hageja II 80 eurot ja hageja III 100 eurot. Nimetatud summad vastavad ka perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud toetuste suurusele. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse arvestamisel saab kohus ka antud toetustega arvestada tulenevalt PKS §-st 101 lg 5.
7.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada.
8.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale. Kohus on oma 12.12.2024 kirjas kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole suuteline elatist tasuma, siis tuleb kohtule ka vastavaid asjaolusid tõendada, s.h tuleb kostjal esitada tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl 111-114). Kostja on vastuses hagile märkinud, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1325 eurot, millest 350 eurot on töövõimetoetus ning 975 eurot moodustab palk töö eest. Kostja igakuised väljaminekud on keskmiselt 1414 eurot, s.h üür 100 eurot, toit 200 eurot, transport 20 eurot, side 50 eurot, tervishoid 150 eurot, hüpoteeklaen 330 eurot, elatis 162 eurot, kostja ema igakuised laenumaksed 402 eurot. Hilisemas menetluses on kostja välja toonud, et laenude ja täitemenetluste maksete teenindamise igakuine kulu on minimaalselt 400 eurot, lisaks on igakuised vältimatud kulud: 100 eurot üür, 200 eurot toit ja hügieenitarbed, 50 eurot transport, 50 eurot side, 150 eurot riided ja tervishoid. Kostja sissetulekuteks on sotsiaaltoetus ja töötuskindlustushüvitis, mis on igakuiselt ca 900 eurot.
Kohus loeb tõendatuks, et perioodil 01.01.2024 kuni 01.08.2024 on kostjale laekunud töötasu kokku 7169,66 eurot ehk 1024,24 eurot kuus (dtl 108). Kohus on teinud ka päringu krediidiasutustele, mille vastustest nähtub, et kostja omab SEB Pank AS-s
arvelduskontot (vabad vahendid puudusid, konto on miinuses) ja kogumishoiust jäägiga 3,87 eurot (dtl 189-193), Swedbank AS-s arvelduskontot jäägiga 570,03 eurot (dtl 203217) ning AS-s LHV Pank kontot jäägiga 0 eurot (dtl 222). Swedbank AS-i arvelduskontost nähtuvalt olid kostja sissetulek perioodil 09.11.2024 -09.05.2025 kokku 10 522,35 eurot (kohus ei arvesta sissetuleku hulka raha tagastamisi kohtutäituri ja hagejate ema poolt), s.o ca 1754 eurot kuus. Samas nähtub, et kostja on koondatud 02.12.2024 ning on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas (dtl 119-120). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal on tuvastatud 2021 aastal osaline töövõime kuni 19.06.2026 (dtl 105-107). Kostja igakuiste kohustuste osas on kostja esitanud Qga seotud lepingud ning dokumendid täitemenetluste ja ülalpidamiskohustuse täitmise osas (dtl 85-103). Muid tõendeid igakuiste kulude olemasolu kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt tekivad (s.h toit, hügieen jms). Samas tuleb kostjal majanduslike raskuste korral oma teatud kulusid vähendada (nt transport, side, riided). Samuti märgib kohus, et Q kohustusi ei saa pidada kostja kohustuseks ning samuti ei vabasta kostja enda võimalik laenu tagasimakse kohustuse olemasolu ega ka täitemenetluste olemasolu kostjat tema ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus asub seisukohale, et kuigi kostjal on tuvastatud osaline töövõime, siis ei tähenda see automaatselt, et kostjal puuduks võimalus sissetulekut saada. Nimetatut kinnitab asjaolu, et kuni koondamiseni sai kostja töötada ka vaatamata oma osalisele töövõimele. Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks selline, mis takistaks täielikult sissetulekut teenida (ja seega ka elatist tasuda). Arvestades kohtu poolt tuvastatud kostja keskmist sissetulekut, siis asub kohus seisukohale, et kostjal on võimekust jagada oma sissetulekut elatise miinimummäära tasumisega selliselt, et nii talle, kui ka hagejatele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel ning hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest on põhjendatud.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.
Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 250,22 eurot kuus ning alates 01.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot). Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 212,69 eurot kuus ning alates 01.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra). Samuti tuleb kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis hageja III kasuks alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 204,19 eurot kuus ning alates 01.04.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 216,10 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis tasuda igakuiselt esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 27.02.2025 tasutud 162 eurot ja 28.03.2025 tasutud 162 eurot (dtl 203-217). Kohus selgitab, et tasutud summad tuleb arvestada võrdselt kolme hageja peale.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
11.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises
abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.