Creditreform Eesti OÜ hagi Andrejs Kosts ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
270 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20 Tallinn 10127); Triin Reinmaa (RT Capital Estonia OÜ, [email protected]) Kostja: Andrejs Kosts (isikukood XXX; tegelik elukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Andrejs Kosts ́ilt Creditreform Eesti OÜ kasuks PC Finance OÜ-ga 17.12.2012 sõlmitud laenulepingu alusel: -
6.Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-15-128814 (Creditreform Eesti OÜ hagi Andrejs Kosts ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks) 15.08.2016 tagaseljaotsuse, ning otsuse resolutsiooni. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jaotada menetluskulud järgmiselt:
-
Creditreform Eesti OÜ menetluskulud jätta 81% ulatuses Andrejs Kosts ́i kanda ning 19% ulatuses Creditreform Eesti OÜ kanda; Andrejs Kosts ́i menetluskulud jätta tema enda kanda.
8.Määrata Creditreform Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot.
9.Välja mõista Andrejs Kosts ́ilt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskuluna 121,50 eurot (s.o 81% kindlaksmääratud menetluskuludest) ning viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
12.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1). Kaja esitamine
13.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.Kohus võttis hagi menetlusse 26.05.2016 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.2016 teatega. Kohus andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt luges kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 29.06.2016. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
15.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
16.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
17.Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 106-13, p 24). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
18.PC Finance OÜ ja kostja vaheline laenuleping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
19.Hagiavalduse kohaselt on leppetrahv võlaõigusseaduse § 102 järgi kokku lepitud juhuks, kui kostja ei täida kohustust teavitada laenuandjat viie tööpäeva jooksul igast lepingu täitmist ohustavast või ohustada võivast asjaolust (üldtingimuste 6.2.).
20.Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma.
Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Teavitamiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses leppetrahv 50 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes laenusummast. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et üldtingimuste punkt 6.2. leppetrahvi kohta on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 50 eurot.
21.TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud summas 150 eurot järgmiselt: -
hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot; hageja õigusabikulu 75 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 220 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).