Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.06.2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-17031
Tsiviilasi
W.E hagi D.W vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2383,06 eurot Hageja (laps): W.E (isikukood XXX); Hageja seaduslik esindaja (ema): F.S (isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja (isa): D.W (isikukood XXX).
Viimase kohtuistungi aeg
04.02.2025
Rahuldada W.E hagi D.W vastu osaliselt. Mõista T. W.E W.E kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi 10.2023 kuni 10.2024 eest kokku summas 1690 eurot. Mõista T. W.E W.E kasuks välja elatis perioodi 11.2024 kuni 06.2025 eest kokku summas 700 eurot. Mõista T. W.E W.E kasuks alates 1. juulist 2025 kuni W.E täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 200 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes elatise indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4. Kohustada D.W-d tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 W.E kasuks väljamõistetud elatis F.S pangakontole selgitusega „W.E elatis 10.2023 kuni 06.2025“. Kohustada D.W-d tasuma W.E-le kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 4 väljamõistetud igakuist elatist F.S pangakontole hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks selgitusega "W.E elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
W.E (edaspidi ka laps või hageja) esitas 11.11.2024 kohtule hagiavalduse D.W (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise muutuva suurusena. Lisaks taotleb hageja PKS § 108 alusel, et kohus mõistaks tagasiulatuvalt alates 11.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.11.2024 välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise summas 2130,12 eurot. Hagiavalduse kohaselt on lapse ema F.S ja isa D.W, kes elavad eraldi. Hageja elab igapäevaselt ema juures ja on ema ülalpidamisel. Kostja kui lapsest lahus elav vanem ei ole nõuetekohaselt täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust hageja suhtes ning enamuse hageja ülalpidamisega seotud kulud on kandnud ema.
Kostja tõi välja, et on hagejale andnud regulaarset ülalpidamist (nt on taganud hagejale riided ja andis 2024.a suvel hagejale 100 eurot). Kostja on maksnud elatist nii palju, kui hageja ja tema ema on küsinud. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime ja lisaks hagejale on tal veel 2 alaealist last, kellele ta maksab elatist kokku 400 eurot kuus (s.o kummalegi 200 eurot). Seetõttu leidis kostja, et esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa vähendamiseks. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja on töötu ja alates 2024.a oktoobrist ka osalise töövõimega.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et alaealise lapse W.E ema on F.S ja isa on D.W. Lisaks tuvastas kohus menetluses lapse ema ja isa ütluste alusel, et laps elab koos emaga Põlva maakonnas ning lapse isa elab lapsest ja emast eraldi Saare maakonnas. Sealjuures ei osale lapse isa regulaarselt lapse ülalpidamisel – ta ei ole regulaarselt maksnud lapsele elatist ega osalenud ka muul viisil tema vahetus ülalpidamises. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Vastavalt PKS § 102 lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kohus tuvastas kohtumenetluses, et riik maksab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust lapse emale, kusjuures kuni 02.12.2024 oli lapse ema peres 3 alaealist last ning 03.12.2024 sündis lapse emal neljas laps, st riik maksab alates 2024.a detsembrist lasterikka pere toetust 4 lapse eest. Samuti puudub ema ja isa vahel vaidlus selles, et hageja ei ole viimase aasta jooksul viibinud isa juures keskmiselt üle kuue ööpäeva.
Samuti tuvastas kohus, et kostjal on Eesti Töötukassa 08.10.2024 otsusega tuvastatud perioodil 26.09.2024 kuni 25.09.2025 osaline töövõime (dtl 94) ning et kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist last (D. E. ja D. E. ), kellele kostja tasub Pärnu Maakohtu 07.12.2023 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-23-12384 elatist kokku 400 eurot kuus, s.o kummalegi lapsele 200 eurot kuus (dtl 136-138, 146-152). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt (dtl 139-145) ei ole kostja sellel ajavahemikul töötasu teeninud, vaid talle on maksnud toetust Eesti Töötukassa keskmiselt 360 eurot kuus ning lisaks on kostjal olnud ka muid ebaregulaarseid sissetulekuid. Kostja sissetulekute keskmine suurus 6 kuu peale moodustab kokku keskmiselt 1405 eurot kuus (8428,85€ : 6 kuud). Kostja ja J. W.E ühisomandisse kuulub 57,5 m2 pindalaga korter xxxx (dtl 155-157), milles kostja kinnitusel elab tema ema (dtl 129), ning samuti ühisomandis olev garaaž xxxx linnas (dtl 153), mis kostja kinnitusel on halvas seisukorras (dtl 129). Kostjale kuulub ka 2007.a Volvo XC90 ja 2007.a Citroen C4 Picasso (dtl 158).
Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest (s.o alates 2024.a novembrist) kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2025.a juunikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise perioodi 11.2024 kuni 06.2025 eest alljärgnevalt:
ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.
eurot kuus. Kostja on avaldanud kompromissläbirääkimistel, et ta on nõus ja valmis tasuma ka hagejale elatist 200 eurot kuus (dtl 242-243). Kostja leiab, et seeläbi esineb tema puhul PKS § 102 lg 2 II ja III lauses sätestatud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.
tasunud hagejale veel elatist, kuulub vastav summa kostjalt väljamõistetud summast mahaarvamisele.
Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).
hagejal ei olnud tingimata vajalik endale lepingulist esindajat palgata, vaid hagi koostamise ja esitamisega oleks edukalt hakkama saanud ka lapse ema ise. Seega oleks hageja saanud mõistlikult võttes vältida endale lepingulise esindaja kulude näol menetluskulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.