2.Välja mõista Y. Z.ilt KÜ Oru Kase 2 kasuks võlgnevus 1 193 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kolm) eurot 33 senti.
3.Menetluskulud jätta poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (39% hageja menetluskuludest kannab kostja). Välja mõista Y. Z.ilt KÜ Oru Kase 2 menetluskulude katteks 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot 53 senti.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.KÜ Oru Kase 2 esitas 19.02.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y. Z.ilt 2 762, 02 euro saamiseks. Kohtu 03.03.2016.a makseettepanekule esitas Y. Z. vastuväite. Vastuväites märkis Y. Z., et on käesoleva ajal töötu ning majanduslik seisund ei võimalda võlgnevust tasuda, kuid on valmis tasuma võlga osamaksetena iga kuu 200 eurot. Hageja väitel ta Y. Z.i kompromissettepanekuga nõus ei ole.
HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Kohtla-Järvel Oru linnaosas Kase tn 2 elamus korteri nr 11 omanik ja korteriühistu Oru Kase 2 liige. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Oru Kase 2. KÜ põhikirja p 3.2.6 ja 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulude (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelektri, kütte, vee- ja kanalisatsiooni ning elektriavariide likvideerimine, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud jm ühistu tegevusega seotud kulud) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. KÜ Oru Kase 2 13.02.2011.a üldkoosolekul otsustati, et hooldustasu on 0,40 eurot /m 2, 05.05.2015.a üldkoosoleku otsuse kohaselt on remondifondi makse tariif kütteperioodide (juuni, juuli, august) vahel 0,30 eurot korteriomandi m2 kohta kuus. Üldkoosolekute otsused, millega kehtestati majandamiskulude tariifid, ei ole vaidlustatud ning on kehtivad. Korteriühistu põhikirja p 3.2.9 kohaselt on viivise suurus 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, so käesoleval juhul 31.03.2016.a seisuga 905, 28 eurot.
3.Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja tema põhivõlg 31.03.2016.a seisuga on 2 176, 55 eurot. Hageja on esitanud kostjale arved, kuid kostja ei täida oma kohustusi. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele võlg tasuda, kostja oma kohustusi ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 081, 83 eurot, millest 2 176, 55 eurot on põhivõlg ja viivis 905, 28 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud kulu kokku 685 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 385 eurot õigusabikulu.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja märgib kirjalikus vastuses, et hageja nõuet ei tunnista. Kostja hinnangul on tema vastu esitatud hagi põhjendamatu. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid hageja majandamiskulude suuruse ja jagunemise kohta korteriomanike vahel. Kostja arvates, ei ole tuvastatav, kui palju peab kostja majandamiskulude eest tasuma. Hageja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks et majandamiskulusid ühistu liikmete vahel jaotada. Tõend võlgnevuse kohta ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad, mille eest ja millisel õiguslikul alusel kostjalt tasu nõuab. Tõendamata on kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasu nõutakse. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju pidi kostja tasuma majandamiskulude (küttekulude) eest, kas ja millises osas on kohustus täitmata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 1 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hagejal tuli tõendada KÜS § 15 1 lg 1 tulenevalt, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel sh kostjale. Samuti tuli hagejal tõendada seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.
8.Hageja on esitatud nõude tõendamiseks tõendi korteri 11 (kostja korter) arvestuste/võlgnevuste kohta (tl 31), kostjale esitatud arved (tl 32-35), KÜ Oru Kase 2 majanduskavad 2014.a, 2015.a ja 2016 .a kohta (tl 69-74), KÜ Oru Kase 2 üldkoosoleku protokollid remondifondi makse tariifi ja hooldustasu tariifi määramise (tl 75) ja maksete tasumisega viivitamise eest viivise määramise kohta (tl 76).
Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud osaliselt.
9.Kostjale esitatud arvetelt nähtub nõue hooldustasu, kütte ja vee eest. Võlaperiood on jaanuar 2014.a kuni märts 2016.a. Vastavalt KÜS § 15 lg 1 koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3). Hageja esitatud tõenditest, sh majanduskavadest ei nähtu andmeid ühistu tarbitud kütte ja vee eest (teenuseosutajate esitatud arveid korteriühistule), samuti ei ole hageja esitanud tõendeid kommunaalkulude (küte, vesi) jaotuse kohta korteriomanike vahel. Ainuüksi arve esitamisest majandamiskulude tasumiseks, korteriomanikule kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
10.Põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue hooldustasu eest. KÜ Oru Kase 2 13.02.2011 üldkoosolekul otsustati, et hooldustasu suurus on 0,40 eurot korteri ruutmeetri kohta kuus (tl 75). Korrutatuna kostja korteri pindalaga (61 m 2) pidi kostja tasuma igakuiselt hooldustasu eest 24, 40 eurot, nagu nähtub ka tasumiseks esitatud arvetelt (32-35). Hagiavalduse ja selle lisa (tl 31) kohaselt on kostjal tasumata hooldustasu eest 858, 80 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ajavahemikus jaanuarist 2014 – märts 2016 (so periood mille eest hageja võlgnevust nõuab) oleks kostja hooldustasu osas makseid teinud.
11.KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Oru Kase 2 põhikirja p 3.2.9 järgi on viivise suurus 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus arvestab hooldustasu võlgnevuselt viivist arvestatuna iga kuu (alates veebruar 2014 kuni märts 2016) tasumata summast x 0,07 % / 100 ja korrutatuna viivitatud päevade arvuga (nt veebruar 2014.a 24,40 x 0,07 / 100 = 0,02 x viivitatud päevade arvuga 31(jaanuari 2014 eest) = 0,62 eurot jne) Ajavahemiku jaanuar 2014 – märts 2016 eest on viivis hooldustasu võlalt 333, 52 eurot.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 858, 80 eurot + viivis 333, 53 eurot, so kokku 1 193, 33 eurot.
Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks, kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus rahuldab hagi osaliselt (ca 39 % ulatuses). Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, st kostja kannab 39% hageja menetluskuludest ja hageja 61% kostja menetluskuludest.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 685 eurot, millest 300 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 385 eurot õigusabikulu. Kostja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei esitanud kuigi kohus selleks tähtaja andis (tl 80). Kohus loeb, et kostjal ei ole menetluskulu, mille hüvitamist vastaspoolelt taotleb.
15.Hageja menetluskulu hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud kulude hüvitamist taotlenud poole vastaspoolelt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus osundab, et põhjendamatu on tasu taotlus menetluskulu nimekirja koostamise eest. Kulunimekirja koostamise kulu ei ole vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.04.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1183-14 p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulu taotlus põhjendatud 647, 50 euro ulatuses (millest 300 eurot riigilõiv ja 347, 50 lepingulise esindaja kulu). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjal kanda 39% hageja menetluskuludest ehk 39% 647, 50 st so 252 , 53 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.