Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-15-128879

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja Anttila AS-lt (edaspidi nimetatud müüja või nõude loovutaja) kaupa. Kostja on kaubad kätte saanud 28. mail 2012. Arve nr 3026291 tasumise tähtajaks oli osade kaupa tasumise korral 24. november 2012 ning arve nr 3026618 tasumise tähtajaks oli osade kaupa tasumise korral 27. detsember 2012. Kostja ei ole nimetatud arveid nõuetekohaselt tasunud. Müüja loovutas 06. novembril 2014 oma nõude kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest SMS-i teel 11. novembril 2014. Müüja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud, st kostja tellitud kaup on kostjale üle antud, kostja on jätnud oma tasu maksmise kohustuse täitmata. Hagiavalduse esitamise ajaks on tasumata põhisumma kokku 254,40 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Arve nr 3026291 osas alates 25. novembrist 2012 kuni 27. aprillini 2016 kokku 35,81 eurot ja arve nr 3026618 osas alates 28. detsembrist 2012 kuni 27. aprillini 2016 kokku 33,52 eurot; kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 69,33 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses toodud määras. 2(4)

2-15-128879 Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejale kokku 323,73 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 254,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 69,33 eurot, viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 27. aprillist 2016 kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldusele ja menetluskulude nimekirjale ning viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-1 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 254,40, sissenõutavaks muutunud viivise 69,33 eurot, kokku 323,73 eurot ning viivised alates 27. aprillist 2016 kuni põhinõude summas 254,40 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 220 eurot, kokku 295 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 220 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud tõendite kogumiseks ja korrastamiseks, hagiavalduse koostamiseks, ülevaatamiseks ja kohtule edastamise eest kokku 2 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 3 lehekülge ning mis on masshagi 3(4)

2-15-128879 avaldus. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele 1,5 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 165 eurot (110*1,5). TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on käibemaksukohuslane KMS § 3 lg 1 mõttes ja saab käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 240 eurot (75+165). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.