1.Mitte menetleda hageja 28.02.2025 taotlust tõendite kogumiseks ning jätta tähelepanuta samas esitatud uued väiteid, kuivõrd need on menetlusse esitatud hilinenult.
2.Mitte võtta hageja 28.02.2025 esitatud tõendeid asja materjalide juurde, kuivõrd need on esitatud hilinenult, ning lugeda need hagejale tagastatuks.
3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.Muuta Pärnu Maakohtu 27.04.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-103384 (maksekäsk) määratud igakuise elatise suurust järgnevalt:
suurendada alates 25.05.2023 kuni 31.03.2024 W.Rilt V.Ti kasuks väljamõistetud elatise suurust 260,33 euroni kuus;
4.2.suurendada alates 01.04.2024 kuni V.Ti täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) W.Rilt V.Ti kasuks väljamõistetud elatise suurust 287,72 euroni kuus (so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest, kuid mitte rohkem kui 326 euroni kuus.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa. Hageja elab oma emaga. Kostjalt on tsiviilasjas 2-16-103384 tehtud lahendiga (maksekäsk) välja mõistetud hageja kasuks elatis 200 eurot kuus. Alates selle lahendi tegemise ajast on hageja vajadused suurenenud seoses elukalliduse tõusu ning temal diagnoositud ATH ja depressiooniga, samuti kuna hageja on saanud vanemaks. Hageja igakuised vajadused on 835 eurot kuus, sh eluasemekulud (sh üür ja kommunaalkulud) 200 eurot, toidukulud 230 eurot, sidekulud (internet ja telefon) 30 eurot, riided (sh jalanõud) 80 eurot, transpordikulud 40 eurot, tervishoid (sh rohud, retseptiravimid, vitamiinid) 80 eurot, hügieenitarbed 40 eurot, koolikulud 50 eurot, huvitegevus (ujumine) 35 eurot, meelelahutus ja vaba aeg (taskuraha, raamatud, kultuuriüritused, sünnipäevad, tähtpäevad) 50 eurot kuus. Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates 25.05.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 326 euroni kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud oma suurenenud vajadusi, sh seoses tervisega. Patsiendiportaalist nähtuvalt tarvitab hageja retseptiravimeid, millele kulub ca 9,75 eurot kuus. Põhjendatud tervishoiukulud kokku ei ületa 30 eurot kuus. Eluasemekulud on tõendamata. Kostjale teadaolevalt tegeleb hageja judo ja rattasõiduga, kuid ei ole ujumist regulaarse huvitegevusena maininud. Hageja ei vaja eritoitu ja käib koolis, kus pakutakse tasuta koolitoitu, samuti sõidab hageja ühistranspordiga, mille kulud talle vähemalt osaliselt hüvitatakse. Kostja on nõus maksma elatist 249,78 eurot kuus, mis on elatiskalkulaatori kohaselt elatise baassumma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja 28.02.2025 menetlusdokument
3.Kohus määras 29.11.2024 määrusega, et menetluses saab esitada täiendusi, tõendeid ja taotluseid kuni 17.01.2025, millise kuupäevaga eelmenetlus lõppeb, uusi asjaolusid ega tõendeid hilisemalt esitada ei ole võimalik. Hageja seaduslik esindaja esitas 28.02.2025, so kohtuotsuse teatavaks tegemiseks määratud päeval, menetlusdokumendi, milles esitas uusi faktiväiteid, taotluse tõendite kogumiseks Töötukassalt ning arvukalt uusi tõendeid. Esitatu kohaselt jäid seisukohad ja tõendid varasemalt esitamata lepingulise esindaja töökoormuse tõttu. Samuti on seaduslikul esindajal ATH, mis takistab menetlustähtaegade järgimist. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et esiletoodu endast mõjuvat põhjust, so menetlusosalisest sõltumatut objektiivset takistust, miks väiteid, taotlust ega tõendeid ei olnud võimalik esitada tähtaegselt, ei kujuta.
Hilinemisega esitatu menetlemine välistaks kohtuotsuse tegemise selleks määratud ajal, so põhjustaks asja lahendamise viibimise. Kohus ei menetle hageja 28.02.2025 menetlusdokumendis esitatud taotlust tõendite kogumiseks ning jätab tähelepanuta selles esitatud uued väited, sest need on menetlusse esitatud hilinenult. Samal põhjusel keeldub kohus asja materjalide juurde võtmast 28.02.2025 esitatud tõendeid ning loeb need hagejale tagastatuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus tuvastab, et vastavalt Pärnu Maakohtu 27.04.2016 määrusele tsiviilasjas 2-16-103384 (maksekäsk), on kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 200 eurot kuus alates 19.02.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 11-12).
5.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
6.Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et viidatud seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole. Kuivõrd varasem menetlus oli maksekäsu kiirmenetlus, siis menetluses tervikuna asjaolusid välja ei toodud.
7.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 oli indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on 272,76 eurot.
8.Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
9.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 25.05.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
11.Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest
elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
12.Kohus selgitas 29.11.2024 määruses hagejale, et tal tuleb oma vajadused tõendada ning tegi ettepaneku välja tuua ja tõendada oma võimalikud erivajadused ning vastavalt täiendavalt tekkivate kulude ulatuse, esitada tõendeid oma igakuiste vajaduste kohta seoses eluaseme, transpordi, tervishoiu, side ning huviharidusega. Ühtegi tõendit hageja vaatamata kohtu selgitusele ning ettepanekule ei esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa PKS § 101 alusel arvestatud summadest.
13.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Selliseks põhjuseks ei ole ainuüksi kostja hinnang, et hageja väidetud vajadused on ülemäärased. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses.
15.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus muudab Pärnu Maakohtu 27.04.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-103384 (maksekäsk) kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust suurendades seda järgnevalt: alates 25.05.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 euroni kuus ja alates 01.04.2024.a PKS § 101-järgse muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 287,72 eurot kuus, kuid, lähtudes esitatud nõudest, mitte rohkem kui 326 euroni kuus.
16.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1, § 164 lg 12 ja § 164 lg 3 näevad ammendavalt ette menetluskulude jaotamise korra alaealise lapse ülalpidamise asjas, tegemist on eriregulatsiooniga mh § 162 lg 1, 4 ja § 163 lg 2 suhtes. Alaealise lapse ülalpidamise asjas jäävad menetluskulud üldreeglina sõltumata menetluse tulemusest poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), vastavaga on menetlusosalisel juba kulutuste tegemisel võimalik arvestada.
17.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.