Credit.ee OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse 56,87 euro, intressi 2,54 euro, võla sissenõudmise kulude 30 euro, viivise 18,17 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
138,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, asukoht F. Tuglase 19, 51014 Tartu) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja
Kostja XXX (isikukood viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine
Marika
XXX,
XXX(e-post
tegelik
elu-
ja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXCredit.ee OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 8,65 eurot, intress 0,02 eurot ja seisuga 30. juuni 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 0,57 eurot ning alates 1. juulist 2016 viivis protsendina põhinõudelt (8,65 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätta Credit.ee OÜ nõuded XXXvastu rahuldamata.
3.Toimetada kohtuotsus XXX avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 91% ulatuses Credit.ee OÜ kanda ja 9% ulatuses XXX kanda.
2-16-102391
2.Välja mõista XXX Credit.ee OÜ kasuks menetluskuludena 11,25 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda Credit.ee OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Credit.ee OÜ (hageja) esitas 05.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu 113,74 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 31.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.04.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 56,87 eurot, intressi 2,54 eurot, võla sissenõudmise kulud 30 eurot, seisuga 12.04.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 18,17 eurot ja viivise 0,1472% põhivõlast päevas kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi 0,1472% põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot ning menetluskuludelt viivise.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.05.2015 internetikeskkonnas www.credit.ee laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot. Kostjal tuli laen tagastada nelja osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 08.09.2015. Kostja on tasunud kokku 191,35 eurot. Vastavalt üldtingimuste p-le 3.1. on viivise määr 0,3371% päevas, kuid hageja vähendab viivise määra 0,1472%. Üldtingimuste p 4.6. järgi on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaaja on kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud lepingu rikkumisest tulenevate toimingute eest, sh järelpäringutega maksevõime alase informatsiooni kohta, võlateatiste (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamisega jm, igakordse toimingu kohta summas 15 eurot. Kostjale on saadetud 7 võlateatist, hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja lepingu ülesütlemisteade. Hageja vähendab võla sissenõudmise kulusid 30 eurole.
2-16-102391
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostjale toimetas kohus hagimaterjalid ning 31.05.2016 määruse (tsiviilasja menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue) kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 31.05.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid saab lugeda kostjale kättetoimetatuks 15.06.2016. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste täitmiseks ja kahju hüvitamiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
7.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19).
8.Käesolevas menetluses ei ole vaidlustatud järgmisi asjaolusid. Pooled sõlmisid 11.05.2015 internetikeskkonnas www.credit.ee laenulepingu nr 20150511/34, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot ning kostjal tuli laen tagastada nelja osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 08.09.2015. Kostja on tasunud kokku 191,35 eurot.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1186-13, p 22).
10.Krediidi (laenu) kulukuse määr oli laenulepingu järgi 217,77% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2014. a veebruaris 26,57% (vt http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/2273/treeMenu/FINANTSSEKTOR/147/979). Seega ületab vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr (s.o 217,77%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (s.o 26,57%) enam kui kuus korda. Seetõttu on kostja poolt saadud laenu ja selle eest
2-16-102391 makstava tasu vahekord tasakaalust väljas, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka laenusaaja sundolukorda hindamata. Seega on laenuleping tervikuna tühine.
11.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud asjas laenulepingu tühisuse, võib hagi kuuluda (osaliselt) rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja (hageja) nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 21.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 21; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
12.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 sätestas, et juhul, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sisuliselt sama on sätestatud ka kehtiva VÕS § 4062 lg-s
3.Seega peab kostja tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Samuti on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmise viivitamisega seoses viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113).
13.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale kokku 191,35 eurot (s.o 17.06.2015 summa 63,83 eurot, 08.07.2015 summa 63,69 eurot ja 03.08.2015 summa 63,83 eurot). Nimetatud maksete puhul tuleb lugeda, et need on tasutud põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 8,65 eurot (200 – 191,35) ning kõrvaldnõuded (intress ja viivis) alljärgnevates suurustes.
14.Kostja sai 11.05.2015 oma kasutusse 200 eurot 120 päevaks, st laen tuli tagastada hiljemalt 08.09.2015. Sellel perioodil oli seadusest tulenev intressimäär 0,05% aastas. Ajavahemiku 11.05.2015-17.06.2015, s.o 38 päeva eest on 200 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades intress 0,01 eurot (200 * 0,0005 / 365 * 38). Kuivõrd 17.06.2015 esimese osamaksena tasus kostja hagejale 63,83 eurot, tuleb seda makset käsitleda põhivõla tasumise maksena ning selle tagajärjel vähenes põhivõlg 136,17 euroni (200 – 63,83). Seega tuleb alates 18.06.2015 arvestada intressi summalt 136,17 eurot. Teise osamakse tegi kostja 08.07.2015 summas 63,69 eurot. Seega tuleb intressi summalt 136,17 eurot arvestada perioodi 18.06.2015-08.07.2015 eest. Vastavasse perioodi jääb 21 päeva, mis teeb 365-päevast aastat arvestades intressiks 0 eurot (136,17 * 0,0005 / 365 * 21). Alates 09.07.2015 on kostja põhivõlg seega veel 63,69 euro võrra väiksem ja kostja põhivõlg hageja ees moodustab 72,48 eurot (136,17 – 63,69). Kolmanda osamakse tegi kostja 03.08.2015 summas 63,83 eurot. Seega tuleb intressi summalt 72,48 eurot arvestada perioodi 09.07.2015-03.08.2015 eest. Nimetatud perioodi jääb 53 päeva, mis teeb 365-päevast aastat arvestades intressiks 0,01 eurot (72,48 * 0,0005 / 365 * 53). Alates 04.08.2015 on kostja põhivõlg hageja ees 8,65 eurot (72,48 – 63,83). Kostjal tulnuks laen tagastada hiljemalt 08.09.2015. Seega tuleb kostjal perioodi 04.08.201508.09.2015 eest tasuda intressi 8,65 eurolt. Viidatud perioodi jääb 36 päeva, mis teeb 365päevast aastat arvestades intressiks 0 eurot (8,65 * 0,0005 / 365 * 36). Kokku on seadusest
2-16-102391 tulenev intress 08.09.2015 seisuga seega 0,02 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
15.Alates 09.09.2015 tuleb kostjal tasuda tagastamata põhivõlalt (8,65 eurolt) viivist seadusjärgses määras. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 01.01.201530.06.2016 aastas 0,05%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 2015. ja 2016. aastal 8,05% (0,05 + 8) aastas. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva (v.a 2016. aasta, kus on 366 päeva) ning lähtudes 8,69 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 09.09.2015-31.12.2015 (s.o 114 päeva) eest 0,22 eurot (8,65 * 0,0805 / 365 * 114) ning ajavahemiku 01.01.2016-30.06.2016 (s.o 182 päeva) eest 0,35 eurot (8,65 * 0,0805 / 366 * 182). Kokku on viivis seadusjärgses määras 30.06.2016 seisuga seega 0,57 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
16.Hageja nõue võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kõnesoleva nõude osas tugineb hageja üldtingimuste p-le 4.6., mille järgi on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaaja on kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud lepingu rikkumisest tulenevate toimingute eest, sh järelpäringutega maksevõime alase informatsiooni kohta, võlateatiste (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamisega jm, igakordse toimingu kohta summas 15 eurot. Kostjale on saadetud 7 võlateatist, hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja lepingu ülesütlemisteade. Hageja vähendas võla sissenõudmise kulusid 30 eurole. Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, puudub õiguslik alus kulude hüvitamiseks lepingust lähtuvate tasumäärade alusel. Võla sissenõudmise kulude tegelikule suurusele ei ole hageja tuginenud ega selle kohta tõendeid esitanud.
17.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8,65 eurot, intressi 0,02 eurot ja seisuga 30.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 0,57 eurot ning edasi viivise protsendina põhinõudelt (8,65 eurolt) alates 01.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja
2-16-102391 vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 107,58 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 9,24 euro, s.o ligikaudu 9%, ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 91% ulatuses hageja kanda ning 9% ulatuses kostja kanda.
19.Järgnevalt hindab kohus, millised menetluskulud ja kellelt tuleb välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Käesoleval juhul on hageja esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
21.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
22.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 50 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, millised tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele).
23.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 11,25 eurot (s.o 125 eurost 9%).
24.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-16-102391
26.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.