Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-106569

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai kostja 19. detsembril 2013 esitatud laenutaotluse alusel laenu summas 100 eurot 30 päevaks. Kokku kohustus kostja tagastama hagejale 19. jaanuariks 2014 koos käsitlemise kuluga summa 105 eurot. Laenusumma mittetähtaegsel tasumata jätmisel kohustub laenusaaja tasuma meeldetuletuskirjade maksumuse. Laenuandja on edastanud kostjale kahel korral meeldetuletuskirjad. 18. juulil 2014 loovutas laenuandja oma nõude kostja vastu hagejale. Hagiavalduse esitamise ajaks on tasumata põhisumma suurus 100 eurot, käsitluskulud 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,08 eurot ning kahjuhüvitis 60 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras, alates arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o alates 19. jaanuarist 2014 kuni 22. mai 2016. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 100 eurot, käsitluskulud 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,08 eurot, kahjuhüvitis 60 eurot, viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud summas 295 eurot täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt 2(4)

2-16-106569 hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldusele ja menetluskulude nimekirjale ning viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 3 kohaselt /tl. 41-42/. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 115 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 100 eurot, käsitluskulud 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,08 eurot ja kahjuhüvitise 60 eurot ning viivised alates 24. aprillist 2016 kuni põhinõude summas 100 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 220 eurot, kokku 295 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 220 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud tõendite kogumiseks ja korrastamiseks, hagiavalduse koostamiseks, ülevaatamiseks ja kohtule edastamise eest kokku 2 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse /tl. 16-18/, milles sisulist osa 3 lehekülge ning mis on masshagi avaldus. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele 1,5 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 165 eurot (110 x 1,5). 3(4)

2-16-106569 TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on käibemaksukohuslane KMS § 3 lg 1 mõttes ja saab käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 240 eurot (75+165). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.