Placet Group OÜ hagi A. T.’i vastu võlgnevuse 1063,69 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 1115,89 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Placet Group OÜ (RK 11198910, aadress: Fr.R. Kreutzwaldi 4, Tallinn)
Hageja esindaja:
Riho Siil (Civilis Õigusbüroo OÜ, volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
A. T. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Placet Group OÜ hagi A. T.’i vastu laenulepingust nr SR317054 tuleneva koguvõlgnevuse summas 1063,69 eurot ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. T.’ilt hageja Placet Group OÜ kasuks 05.04.2014 laenulepingust nr SR317054 tulenev tasumata võlgnevus summas 1039 (üks tuhat kolmkümmend üheksa) eurot 69 senti, sh põhivõlgnevus 648,45 eurot, intressid 334,95 eurot ja viivised 56,29 eurot.
Välja mõista kostjalt A. T.’ilt OÜ Placet Group kasuks 05.04.2014 laenulepingust nr SR317054 tulenev viivis protsendina põhivõlgnevuselt (648,45 eurolt) alates 29.04.2016.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja A. T.’i kanda ja välja mõista A. T.’ilt hageja Placet Group OÜ kasuks menetluskulud kogusummas 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh 1⁄2 riigilõivust 100 eurot ja 1⁄2 õigusabikuludest 50 eurot.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
6.Väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele ITM Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE172200221026942756, selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Placet Group OÜ esitas 28.04.2016 Viru Maakohtule hagi A. T.’i vastu võlgnevuse 1115,89 euro nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas A. T. 05.04.2014 www.smsraha.ee portaalis laenutaotluse 690 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 360 päeva. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenulepingu üldtingimustega. Enne esmakordset laenutaotlemist peab laenu sooviv isik ennast identifitseerima. Kostja on hageja püsiklient ja tema isikusamasuse tuvastamine toimus 15.10.2013 Kiviõli postkontoris. Hageja ja kostja vahel on 05.04.2014 sõlmitud laenuleping nr SR317054, mille alusel hageja andis kostjale laenu 690 eurot, tagastamise tähtajaga 31.03.2015. Laenu tasumine pidi toimuma 12 osamaksena. Kostja pidi tasuma laenu summas 1072,80 eurot, s.o põhiosa 690 eurot, intress 369 eurot, lepingutasu 13,80 eurot. Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Kostja oli teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3. Kostja ei ole lepingut täitnud kokkulepitud viisil. Kostja teostas ühe makse kogusummas 90,54 eurot. Kostja maksest on hageja arvestanud 13,80 eurot lepingutasu
katteks, 41,55 eurot põhivõla kustutamiseks, 34,05 eurot laenuintressi, 1,14 eurot viivist osamaksete tasumisega viivitamise eest. Rohkem makseid kostja ei teostanud. 2.Võlgnevusele lisanduvad kõrvalnõuded kogusummas 415,24 eurot, sh intress summas 334,95 eurot vastavalt lepingu p. 4.5 ja viivised summas 56,29 eurot (VÕS § 113 lg 1 alusel põhinõudelt alates 0104.2015-28.04.2016). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 1063,69 eurot, millest on laenusumma 648,45 eurot, intressid 334,95 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 24 eurot (lepingu p. 9.3) ja viivised 56,29 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 14.07.2015.a. tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni, vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud kogusummas 300 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 100 eurot palub hageja jätta kostja kanda. (tl. 3-33).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 16.05.2016 kohtule vastuse, milles ei nõustunud hagi hinnaga põhjusel, et kõrvalnõuded ei tohi olla suuremad kui põhinõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
5.Poolte vahel on 05.04.2014 sõlmitud laenuleping nr SR317054, mille alusel hageja andis kostjale laenu 690 eurot, tagastamise tähtajaga 31.03.2015. Laenu tasumine pidi toimuma 12 osamaksena. Kostja pidi tagastama laenu summas 1072,80 eurot. Kostja teostas ühe makse kogusummas 90,54 eurot. Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud.
6.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
7.Eeltooduga on tuvastatud, et 05.04.2014 andis hageja kostjale laenu summas 690 eurot, mille kostja jättis tähtaegselt, s.o 31.03.2015, tagastamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et hagis esitatud kõrvalnõuded on suuremad kui põhinõue, kuna kõrvalnõuded 415,24 eurot (s.o laenuintress 334,95 eurot, nõude menetlemisega
kaasnenud kahju 24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 56,29) on väiksem kui põhinõue 648,45 eurot.
10.Laenulepingust nr SR317054 tuleneva kohustuse katteks on kostja tasunud 90,54 eurot, millest hageja on põhivõla katteks arvestanud 41,55 eurot, lepingu tasu katteks 13,20 eurot ja osamaksete tasumisega viivitamise eest viivise katteks 1,14 eurot. Tasumata põhivõlg moodustab 648,45 eurot (s.o 690-41,55).
11.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata laenulepingust nr SR317054 tulenev võlgnevus summas 648,45 eurot. Intress
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Placet Group OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu nr SR317054 p. 8 ja lisa I kohaselt tuli kostjal 690 euro laenamisel tasuda intressi 369 eurot; krediidikulukuse määr moodustab 139,30%, intressimäär 55,48% aastas (tl. 13, 16). Hagiavalduses on hageja märkinud, et krediidikulukuse määr on tegelikult 56,25% ning lepingus on ekslikult märgitud suurem krediidikulukuse määr. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 31.03.2015. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitnud üksnes osaliselt (s.o 90,54 eurot, millest hageja on intressi tasu kattes arvestanud 34,05 eurot), siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 334,95 eurot. Viivis
13.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 05.04.2014 sõlmitud lepingu p. 9.1 ja lisale I on tarbijakrediidilepingu puhul viivise määraks 1,38 eurot päevas (tl. 13, 16).
14.Hageja on arvestanud viivist mitte lepingu kohaselt, vaid VÕS § 113 lg 1 alusel (s.o seadusega sätestatud määras) põhivõlgnevuselt 648,45 eurot alljärgnevalt: ajavahemiku 01.04.201530.06.2015 eest summas 13,01 eurot, (s.o 8,05% aastas 91 päeva eest); ajavahemiku 01.07.201531.12.2015 eest summas 26,31 eurot (s.o 8,05% aastas 184 päeva eest) ja ajavahemiku 01.01.2016-28.04.2016 eest summas 16,97 eurot (s.o 8,05% aastas 119 päeva eest), kokku summas 56,29 eurot (tl. 6). Kohus leiab, et antud viiviste nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuna antud summa on kostja poolt tasumata. Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr SR317054 tuleneva viivise summas 56,29 eurot.
15.Hageja on palunud kohtult mõista kostjalt välja viivist tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.04.2016 VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatud määras. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367 ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
16.Hageja soovib kostjalt laenude sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 24 euro (2x12) väljamõistmist. Vastavalt laenulepingu p. 4.4 ja hageja hinnakirjale (tl. 12 ja 23) laenuandjal on õigus laenusaajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid, s.o tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Esimese ja teise meeldetuletuskirja saatmise tasu on 12 eurot kirja eest. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Hageja on esitanud kohtule kostjale väidetavalt postiasutuse kaudu saadetud meeldetuletused (2 meeldetuletust), kuid hageja ei ole lisanud saatmist tõendavaid dokumente (postiasutuse poolt väljastatud arveid, kviitungeid, jne).
17.Ülaltoodust lähtuvalt otsustab kohus, et lepingu p. 9.3. on tühine ja jätab hageja taotluse laenulepingust nr SR317054 tuleneva menetluskulu, summas 24 eurot väljamõistmise osas rahuldamata.
Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot ja kandnud õigusabikulusid summas 100 eurot. Kostja vastuväiteid menetluskulude osas ei esitanud.
20.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas, s.o 50% ulatuses kostja A. T.’i kanda (TsMS § 163 lg 1).
21.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude kogusummas 150 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust 100 eurot ja 1⁄2 õigusabikuludest 100 eurot. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 150 eurot.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.