Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 29.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-16-5373/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.06.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1520

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Citadele Factoring10925733(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-5373

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2016.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-5373

Tsiviilasi

Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Olmar NF OÜ ja I.M. vastu võla nõudes 17 264,29 eurot Hageja: Citadele Leasing & Factoring OÜ, registrikood 10925733; asukoht: Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Aivar Jurs, Citadele Leasing & Factoring OÜ; asukoht: Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-mail: [email protected] Kostja I: Olmar NF OÜ, registrikood 10109264; asukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: [email protected], [email protected] Kostja II: I.M., isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Olmar NF OÜ ja I.M. vastu osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt Olmar NF OÜ-lt ja I.M.lt solidaarselt hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks, hageja ja Olmar NF OÜ vahel 15.01.2013.a sõlmitud liisingulepingust nr JER13-4334 ning hageja ja I.M. vahel 15.01.2013.a sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõue alusel, 8461,26 (kaheksa tuhat nelisada kuuskümmend üks eurot ja 26 senti) eurot, millest jääkmaksumus 3473,36 eurot, jäägile arvestatud käibemaks 694,67 eurot, liisingumaksete põhiosa tagasimaksete võlg 714,34 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg 335,85 eurot, võlgnevuse menetlustasu 12 eurot, võlgnevuse käsitlustasu 40 eurot, rendimaksete võlg 116,61 eurot, viivitustrahv 38,02 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulu 50 eurot, viivis perioodil 31.03.2015.a kuni 05.04.2016.a 2336,74 eurot ning viivis perioodil 06.04.2016.a kuni 28.06.2016.a 649,67 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Olmar NF OÜ-l ja I.M.l tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2016 oli see 0,05%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis 28.04.2016.a menetlusse Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Olmar NF OÜ ja I.M. vastu ning kohustas kostjaid esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. I.M. kinnitas 10.06.2016.a e-posti teel menetlusdokumentide kättesaamist e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx. Kostjad kohustusid vastama hagiavaldusele hiljemalt

27.06.2016.a. Kostjad hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja leiab, et kostjad on saanud kasutuseelist ühe aasta kestel 16 727, 95 eurot, mille välja mõistmist hageja taotleb summas 5513,67 eurot. Hageja nõuab kasutuseelise hüvitamist seoses sellega, et pärast liisingulepingu ülesütlemist jäid liisitud seadmed kostjate valdusse. Hageja viitab nõude alusena kahju hüvitamise sätetele – võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja § 128 lg 4. Hageja märgib, et hageja oleks saanud pärast vara tagastamist selle turuväärtusega ise omandada ja edasi välja rentida ning et kostjad oleksid pidanud sama vara asuma ise rentima ja maksma selle eest tasu. Hageja on nõude esitamisel lähtunud sellest, et Cura 2500 pumba pikaajalise rentimisel oleks päeva hind on 20,83 eurot + käibemaks ning Cura HV55 kompressori rentimisel oleks seadme päeva hind on 25,00 eurot + käibemaks. Hageja hinnangul Cura 2500 pumba tagastamata jätmisest saadud kasutuseelis kostjatel on aastas 7602,95 eurot ja samavõrra on kostjad tekitanud hagejale kahju (20,83 x 365 päeva) ning Cura HV55 kompressori tagastamata jätmisest saadud kasutuseelis kostjatel on aastas 9125,00 eurot ja samavõrra on kostjad tekitanud hagejale kahju (25,00 x 365 päeva). Hageja on ka välja toonud, et kui hageja oleks pärast ülesütlemist vara müünud, siis oleks hageja saanud müügist laekunud raha ka uuesti välja laenata ja teeninud sellega intressi. Milline on aga liisinguandjale kasulikum, kas vara turuväärtusega endale jätta ja see edasi rentida või vara turuväärtusega müüa ja see raha välja laenata, on majanduslik küsimus ja sõltub alati asjaoludest. VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju seisneda muu hulgas saamata jäänud tulus. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et saamata jäänud tulu nõude eeldused ei ole täidetud. Kuivõrd saamata jäänud tulu puhul on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, tuleb saamata jäänud tulu nõude puhul hinnata tulu saamise tõenäosust kohustuse nõuetekohase täitmise korral. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab hageja saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 p 12). Et saamata jäänud tulu nõue oleks õiguslikult põhjendatud, peab hagiavaldusest nähtuma, et hagejal oli kavatsus ja võimalus nõutavas ulatuses tulu saada. Hageja väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hageja kavatses kostjate valdusse jäänud seadmed ise välja rentida, hageja on märkinud, et ta oleks võinud asjad kas rentida või müüa ning saada tulu kas rendist või müügist laekunud raha uuesti välja laenates. Asjade müügi korral ei oleks saamata jäänud tulu saanud seisneda tulus, mida oleks võimalik saada seadmete rentimise korral, mida hageja nõuab. Seega ei nähtu hagiavaldusest, et hagejal oli kavatsus ja võimalus saada tulu nõutavas ulatuses. Hagiavalduse kohaselt väljendub kostjate kasutuseelis kas rendimaksete kokkuhoidmises, mida kostjad peaks tasuma mõnele rendileandjale siis, kui nad oleksid analoogse asja endale peale liisingulepingu ülesütlemist rentinud, siis väljendub kostjate kasutuseelis juba hageja vara kasutamisest saadud tulus. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit mh käsutamise või kasutamisega rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Nõude eelduseks VÕS § 1037 lg 1 alusel on kostja rikastumine. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid asja edasi kasutanud, et see oleks müüdud, välja renditud. Hageja ei ole väitnud, et kostjad on rikastunud, vaid neil oli võimalus rikastuda (kulusid kokku hoida, tulu teenida). Seega ei saa nõue ka sellel alusel rahuldamisele kuuluda.