Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 2-6) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja Sergei Burov 12.12.2013. a laenulepingu nr SR296941, mille alusel kostja sai laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 12.03.2014. a. kokku summas 357 eurot (sh laenu põhiosa 300 eurot, intress 51 eurot ja lepingutasu 6 eurot). Hageja edastas kostjale võlateatise 13.03.2014. a, mille saatmise eest on tasu üldtingimuste punkti 9.3 järgi vastavalt hinnakirjale 12 eurot. Hagejale on tekkinud kahju 12 eurot seoses nõude menetlemisega seotud kuludega. Hageja nõuab viiviseid tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.03.2014. a. kuni 27.04.2016. a summas 51,75 eurot ja edaspidi täiendavat viivist alates 28.04.2016. a kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 300 eurot, intressid 51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 51,75 eurot, lepingutasu 6 eurot ja nõude menetlemisega kaasnenud kulud (kahju) 12 eurot kokku 420,75 eurot ja täiendava viivise alates 28.04.2016. a põhivõlalt (300 eurot) kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 60) Kostja, vastuses hagile, palub võimalust tasuda võlgnevus 444,90 eurot osamaksetega 25.06.2016. a ja 25.07.2016. a.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sai hagejalt 12.12.2013. a laenu summas 300 eurot (tl 19). 12.12.2013. a laenulepingu nr SR296941 lisast I (tl 9-16) nähtuvalt kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 12.03.2014. a kokku summas 357 eurot, mis koosnes põhisummast 300 eurot, intressist 51 eurot ja lepingutasust 6 eurot. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja oma vastuses kohtule tunnistab hageja poolt esitatud nõuet täies summas ja ei vaidle sellele vastu, siis ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle ja rahuldab selles osas hageja nõude täies ulatuses (TsMS § 440 lg 1).

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 300 eurot, lepingutasu 6 eurot, nõude menetlemisega seotud kulud 12 eurot ja intress 51 eurot, kokku 369 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.03.2014. a kuni 27.04.2016. a summas 51,75 eurot ja täiendavalt kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 13.03.2014. a kuni 30.06.2014. a 8,25 % aastas, perioodil 01.07.2014. a kuni 31.12.2014. a 8,15 % aastas ja perioodil 01.01.2015. a kuni 27.04.2016. a 8,05% aastas. Seega on viivis tasumata põhisummalt 300 eurolt perioodi 13.03.2014. a kuni 27.04.2016. a eest kokku 51,75 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.04.2016. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 420,75 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 300 eurot, lepingutasust 6 eurot, nõude menetlemisega seotud kuludest 12 eurot, intressist summas 51 eurot ja viivistest seisuga 27.04.2016. a summas 51,75 eurot ning täiendava viivise põhisummalt (300 eurot) alates 28.04.2016. a VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel 27.04.2016. a riigilõivu 100 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja kantud riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulu summas 100 eurot on põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele õigusabikulud summas 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 200 eurot (100+100). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.