Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-16-101367 resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 26.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 99,11 eurot saamiseks. Pärnu Maakohus määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Hageja esitas 19.04.2016 hagiavalduse kostja vastu. 2/5

2-16-101367 Hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 28.05.2015 kostja vastase nõude põhisummas 57,57 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja sõlmisid lepingud: Liitumisleping nr 10242832 22.06.2003 ning Järelmaksuleping nr 10242832 22.06.2003, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostjale esitatud arvetest nähtub, et tasumata on 61,40 eurot. Hageja on maha arvestanud arvel nr 43494811 märgitud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostjal arvete eest tasumata 57,57 eurot. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingu(te)st kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) 28.05.2013 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu(te) lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja arvestab viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, s.o kuni 26.01.2016, valemi abil: põhivõlg x viivitatud päevade arv x 0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Arve nr. Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevade arv Viivis 44077060 57,57 18.11.2014

37,39 TsMS § 367 alusel palub hageja mõista kostjalt välja jooksev viivis ning palub viivist arvestada poolte vahel sõlmitud lepingu(te) ja üldtingimuste punkti 6.13.2 kohaselt 0,15% päevas põhivõlalt. Arvestatuna ühe aasta kohta alates 27.01.2016 moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 57,57 eurot x 365 päeva x 0,15% = 31,52 eurot ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 16,03 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja: 1. põhivõlgnevus 57,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 37,39 eurot; 2. viivised alates 27.01.2016 kuni põhinõude summas 57,57 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% kalendripäevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 16,03 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 170,87 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 95,87 eurot, ning mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 3/5

2-16-101367 Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 06.06.2016 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 55). Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 8,15-8,05% aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 4/5

2-16-101367 VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on nimetanud viivise arvestamise ajavahemikuks arve maksetähtpaevast 18.11.2014 kuni 26.01.2016. Seadusjärgses määras viivise arvestus on järgmine: Arve nr Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevade arv Viivis 44077060 57,57 18.11.2014

5,5 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 57,57 eurot ja viivised 5,5 eurot ning alates 27.01.2016 kuni põhinõude summas 57,57 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras (lisanduva aastase viivise summaks on 4,63 eurot). Viivise 31,89 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66% ulatuses kostja ja 34% ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb menetluskulude summas 170,87 eurot hüvitamist, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 95,87 eurot. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 ja 2, 174 lg 1 ja 175 lg 1 määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 170,87 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 112,77 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.