Määruse tegemise aeg ja 10. märts 2025, Tartu kohtumaja koht Tsiviilasja number
2-25-439
Tsiviilasi
J.Z maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik J.Z (isikukood XXX; elukoht XXX, esindajad xxxxxxxxxxx; telefon XXX; e-post XXX); usaldusisik B.D (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja J.Z (isikukood XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada J.Z kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku B.D töötasu suuruseks 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 915 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 915 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR number EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr EE312200221055387366) J.Z pankrotivarast.
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes B.D (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 25. märtsil 2025 kell 12.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 105.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. märtsil 2026.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud J.Z kanda.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lgtes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.J.Z (avaldaja/võlgnik) esitas 09.01.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-439). Avalduse kohaselt jäi avaldaja pärast abielulahutust lapsega üksinda üürikorterisse. Lapsel oli epilepsia, mistõttu ta ei saanud käia tööl ja palus endale sotsiaalkorterit. Avaldaja hakkas võtma laene, et toime tulla ning pärast lapse haigushoogude lõppemist hakkas tööle. Avaldaja õppis bussijuhiks ning töötas mitme kohaga, kuid laenusummad aina kasvasid intresside ja viiviste võrra. Avaldaja soovib enda võlad tasuda, aga tal ei jätku oma igapäevakulutuste kõrval järjest suurenevate võlgade katteks enam raha. Avaldajal on xxxxxxxxx sündinud tütar J. J.Z. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on bussijuhi töötasu 1200 eurot, muu sissetulek 400 eurot ja lapsetoetus 160 eurot; kokku 1760 eurot. Avaldaja igakuised väljaminekud on 1650 eurot: eluasemekulud 590-750 eurot; kulutused toidule 300 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot; sidekulud 60 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot. Realiseeritavat vara võlgnikule ei kuulu. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 18 250 eurot, millest on oluline osa tagasi makstud. Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 04.02.2025 määrusega J.Z maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks B.D, keda kohustas hiljemalt 07.03.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 04.03.2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.
2(5)
Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluse liigiks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Vara
4.1.Võlgnikul ei ole kinnisvara. Võlgniku nimel on sõiduk xxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx, mis osales 22.06.2021 liiklusõnnetuses ning sõiduki turuväärtus 2000 eurot hüvitati. Sõidukit enam ei eksisteeri ning saadud hüvitis on ära kasutatud igapäevasteks kulutusteks. Võlgniku 2025. a jaanuari brutotöötasu oli 1472,69 eurot. Igakuine töötasu on 1200-1400 eurot neto. Swedbank AS arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk on 04.03.2025 seisuga 169,68 eurot. Kohustused
4.2.Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 21 470,10 euro ulatuses. Osa nendest on täitmisel täitemenetlustes. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus üürikorteri kommunaalmaksetele, üürile, toidule, tervishoiule, riietele ja lapse ülalpidamiseks on 1225 eurot. Maksejõuetus
5.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, tal esinevad makseraskused, ning on alus võlgniku pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnikul on kohustusi ca 21 000 euro ulatuses. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks selline vara, mille arvel oleks võimalik arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on perekondlikud probleemid (abikaasa töötuks jäämine, lahutus, lapse terviseprobleemid) ning kiirlaenu võtmine korteri ja igapäevaste kulude tasumiseks, s.o muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt on ta juba pika perioodi vältel oma võlanõudeid regulaarselt tasunud, kuid seoses mõne nõude pideva loovutamisega ühelt isikult teisele on võlasumma pidevalt kasvanud ning võlgnikule on koostatud üha uusi maksegraafikuid. Tuginedes osade võlausaldajate ja kohtutäiturite andmetele, siis osad avalduses esitatud võlanõuded puuduvad. Võlgnik on oma kohustusi püüdnud täita nii täitemenetluses kui väljaspool täitemenetlust. Pidevalt suurenevad intressid aga ei võimalda kõikide nõuete täitmisega hakkama saada. Kuigi võlgnikul on tasuv töökoht ja ta osutab taksoteenust, ei ole ta võimeline nõudeid mõistliku aja jooksul täitma. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kes lõpetab õpingud 2025. a kevadel. Kuigi võlgnik on algselt soovinud võlgade ümberkujundamise menetlust, on võlgnik pärast nõustamist ja temale võlgade ümberkujundamise menetluse ning pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse olemuse selgitamist avaldanud usaldusisikule, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus kuni 21 470,10 eurot – usaldusisiku aruandest nähtub, et Bondora AS on teatanud, et 1247,01 euro suurune nõue võlgniku vastu puudub; ESTO AS on teatanud, et 2000 euro suurune nõue võlgniku vastu puudub; suure tõenäosusega ei ole Heimondol OÜ-le mitmekordselt loovutatud põhjendatud nõude suurus 10 685 eurot.
3(5)
Samas puudub võlgnikul märkimisväärne vara (kinnisvara, registris märgitud sõiduauto on hävinenud), mille arvel kohustusi täita. Võlgniku sissetulek xx-xxxxx bussijuhina on 12001400 eurot neto kuus, lisandub mõningane tasu FIE-na xxxx sõites, mis võimaldab võlgnikul oma kohustusi täita vaid osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Võlgniku jaoks on majanduslikult soodsam ning väiksema riskiga kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd, kuivõrd võlgniku sissetulek seda võimaldab. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete lubamisega kaasneb paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (perekondlikud probleemid, terviseseisundi halvenemine, töökaotus vms) tegelikult täita.
7.Kohus, vaadanud J.Z maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
8.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel J.Z pankrotihalduriks B.D, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest 4(5)
vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et B.D on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.03.2026. Usaldusisiku tasu
11.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 7 tundi 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning B.D-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 915 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o CiviLex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.