Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(3)

2-16-6983

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu munitsipaaleluruumi vabastamise ja võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 14. septembril 2009 sõlmitud üürileping nr. 3027/M-09, mille kohaselt on kostjale antud üürile Narva linnas, XXX tänaval majas nr XXX korter nr XXX. Hageja väitel on kostja jätnud täitmata üürilepingust tuleneva kohustuse maksta kõrvalkulude eest, mille tõttu on moodustunud kõrvalkulude võlgnevus 31. märtsi 2016 seisuga 827,31 eurot. Et kostjal oli kõrvalkulude võlgnevus, mis ületas kolme kuu kõrvalkulude summa, ütles üürileandja (hageja) üürilepingu erakorraliselt üles. Kostja üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud ja hageja väitel on üürileping lõppenud. Hageja palub kohustada kostjat vabastama munitsipaaleluruumi aadressil Narva, XXX ja andma selle üle hageja valdusse kohtuotsuse seaduslikule jõustumisele järgneval päeval, välja mõista kostjalt hageja kasuks 14. septembri 2009 üürilepingust nr. 3027/M-09 tulenev kõrvalkulude (majanduskulude) võlgnevus summas 827,31 eurot ajavahemiku 01. juuli 2014 - 31. märts 2016 eest ning välja mõista kostjalt menetluskulud hageja kasuks.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-30-32). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-44). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. 2(3)

2-16-6983 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 ja lg 2 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, kohustab kostjat vabastama ja üle andma hagejale munitsipaaleluruumi asukohaga XXX valduse kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks 14. septembri 2009 üürilepingust nr 3027/M-09 tulenev võlgnevus perioodi 01. juuli 2014 kuni 31. märts 2016 eest summas 827,31 eurot.

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 225 eurot ja postikulud 9,70 eurot, kokku 234,70 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 225 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu- ja postikulud, mis kantud seoses menetlusega. Kohus ei pea põhjendatuks hageja postikulud saadetiste eest, mis on edastatud kostjale enne hagiavalduse kohtusse esitamist ja seega ei ole kantud seoses käesoleva menetlusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 225 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.