Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-106967

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja omandas nõude kostja vastu summas 594,49 eurot. Nõude loovutamise aluseks on SMS Laen AS, edaspidi nimetatud ka esialgne võlausaldaja ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 28.04.2015 lepingu nr 328706. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 28.04.2015 esitas kostja laenutaotluse 250 euro saamiseks 90-ks päevaks, samal päeval kandis SMS Laen AS 5 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 250 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos 2/6

2-16-106967 laenu kasutamise tasuga tasuma hiljemalt 31.07.2015. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja nõue kostja vastu 1.Tagastamata laenu põhiosa. Esialgne võlausaldaja kandis kostja kontole 28.04.2015 laenusumma 250 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.07.2015. Kostja ei ole sooritanud ühtegi makset. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 18.05.2016 tagastamata laenupõhiosa eest on 250 eurot.

2-16-106967 Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 100 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulud 100 eurot, ning mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 23.05.2016 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esialgne võlausaldaja oli andnud kohaselt laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 4/6

2-16-106967 Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt oli 28.04.2015 kostjaga sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 90-ks päevaks summas 250 eurot, intressiga 47 eurot, krediidikulukuse määraga 185,45% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (20.06.2014) oli 22,78%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 8 korda. Seega on kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing TsÜS § 86 lg 1 tulenevalt tühine. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 328706. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse taotluse juhul, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud alusetult saadud summa tagastamist ja seadusejärgse intressi seisuga 18.05.2016 väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kuivõrd SMS Laen AS ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodud põhjustel tühine, on kostja kohtu hinnangul saanud hagejalt õigusliku aluseta 250 eurot, milline summa tuleb kostjal hagejale tagastada. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks õigusliku aluseta saadud 250 eurot. Hageja taotleb seadusejärgse intressi kostjalt väljamõistmist tuginedes VÕS § 1035, intressi on hageja arvestanud määras 0,022% päevas 384 päeva eest. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Laenu andmise hetkel (so 28.04.2015) kuni käesoleva ajani oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimääraks 0,05%. Seega kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks 3 senti (250 × 0,05% / 365 × 94). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi laenu kasutamise aja eest suuruses 0,03 eurot. Kuivõrd laenuleping on tühine, mõistab kohus kostjalt välja viivitusintressi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94) alates 01.08.2015 tagastamata laenu põhiosalt 250 eurot kuni kohtuotsuse tegemise päevani 16.06.2016. Refinantseerimismäär ajavahemikul 01.08.2015 kuni käesoleva ajani on Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 01.08.2015 – 16.06.2016, so 321 päeva eest on 250 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 17,69 eurot (250 × 80,05% / 365 × 321). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summa 250 eurot, intressi 0,03 eurot, viivised summas 17,69 eurot ja sissenõudmise kulud 20,50 eurot. 5/6

2-16-106967 Viivitusintressi 3,43 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja on taotlenud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kohus mõistab hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (250 eurot) alates 17.06.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduses on esitanud hageja menetluskulude nimekirja, et hageja menetluskuludeks on hagiavalduse koostamise ja edastamisega seotud õigusabikulu 100 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 100 eurot. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse puhul põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks on 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 200 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.