M. K.i, H. K.i ja A. K.i hagi G. K.i vastu elatiste väljamõistmiseks G. K.i avaldus T. K.i vastu alaealiste laste M. K.i, H. K.i ja A. K.i suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad:
M. K. (alaealine laps; isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx); H. K. (alaealine laps; isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx); A. K. (alaealine laps; isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx);
Hagejate seaduslik esindaja T. K. (alaealiste laste ema; isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx); Kostja: G. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Pärnu Linnavalitsus (registrikood: 75000064; asukoht: SuurSepa tn 16, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond)
RESOLUTSIOON
Uuendada tsiviilasja 2-23-143029 menetlust.
Võtta vastu M. K.i, H. K.i ja A. K.i avaldus hagist loobumiseks G. K.i vastu elatiste väljamõistmiseks.
Kinnitada 29.09.2024 poole poolt allkirjastatud ja 30.09.2024 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
Tsiviilasi nr 2-23-143029
3.1.Lapsed viibivad vanematega vaheldumisi täisnädalate kaupa pühapäevast pühapäevani. Emaga viibivad lapsed paaritutel nädalatel ja isaga paaris nädalatel. Viibimiskoha vahetus on kell 14.30-15.30. Täpsest kellaajast teavitab transportiv vanem teist vanemat ette vähemalt pool tundi.
3.2.Kui laps avaldab soovi minna eelmises punktis toodud suhtlemiskorra ajal teise vanema juurde, ei tohi lapsega viibiv vanem teda keelata. Seejuures arvestatakse nii vanemate kui laste elukorraldust, sh uneaega ja mõistlikkuse printsiipi.
3.3.Paaritutel aastatel viibivad lapsed jõulude ajal 23.12 alates kell 15.00 kuni 25.12 kell 15.00 ema juures ja 25.12 alates kell 15.00 kuni 27.12 kell 15.00 isa juures ja paaris aastatel vastupidi.
3.4.Paaris aastatel viibivad lapsed aastavahetuse 30.12 alates kl 15:00 kuni 01.01 kell 15.00 ema juures ning võidupüha ja jaanipühad 23.06 alates kell 15:00 kuni 25.06 kell 15.00 isa juures ja paaritutel aastatel vastupidi.
3.5.Kui last on vaja transportida, viib lapse teise vanema juurde see vanem, kelle juures laps viibib.
3.6.Isal on õigus lastega koos olla isadepäeval ja oma sünnipäeval. Emal on õigus lastega koos olla emadepäeval ja oma sünnipäeval.
3.7.Vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta isiklikest rahalistest vahenditest lastega reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest väljaspool Eesti Vabariiki. Laste viibimist puhkusereisil loetakse mõjuvaks põhjuseks samal ajal toimuma pidanud kohtumiste ärajäämiseks. Vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 30 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lastega reisile lubamisest.
3.8.Tavasuhtluskorra ja erisündmustega seotud suhtluskorra vastuolu korral kehtib erisündmustega seotud suhtluskord.
3.9.Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka suhtluskorra välisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, lapse sünnipäevast, avalikel üritustel jne.
3.10.Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida.
3.11.Kui laps haigestub sellisel viisil, mis takistab kodust väljumist, või esineb mõni muu objektiivne takistus lapse viibimiskoha muutmiseks, siis kokkusaamist ei toimu. Sellisel juhul toimub viibimiskoha muutmine esimesel võimalusel ehk takistuse äralangemisel.
3.12.Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad laste kooliga seotud küsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jmt võetakse vastu ühiselt e-kirja teel. Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise.
3.13.Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel.
Tsiviilasi nr 2-23-143029
3.14.Vanemad võimaldavad lastel teise vanemaga mõistlikul määral telefoni või muu sidevahendi teel suhelda.
3.15.Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale teatele vastama esimesel võimalusel. Vanemad kohustuvad teineteist teavitama enda ja laste elukoha ja sidevahendite andmete (sh telefoninumber, e-posti aadress) muutumisest.
3.16.Kui vanem teab, et ta ei saa mingil põhjusel lastega pikemalt viibida, teavitab ta sellest teist vanemat esimesel võimalusel.
3.17.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sms-i vms teel) selgesõnaliselt nõustunud.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-143029.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlust lõpetavale määrusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on M. K.i, H. K.i ja A. K.i hagi G. K.i vastu elatiste väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-23-143029). G. K. esitas 08.01.2024 Pärnu Maakohtule vastuse hagiavaldusele koos avaldusega T. K.i vastu alaealiste laste M. K.i, H. K.i ja A. K.i suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks registreeriti tsiviilasjana nr 2-24-929. Kohus 19.06.2024 liitis tsiviilasja 2-24-929 ühte menetluse tsiviilasjaga nr 2-23-143029 ning liidetud tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-23143029. Kohus suunas G. K.i ja T. K.i osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Samuti kohus peatas tsiviilasjas menetluse kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusamet 20.09.2024 teatas kohtule, et lepitusmenetlus on lõppenud, kuna lepitusmenetluse jätkamine ei ole muutunud asjaolusid arvestades võimalik.
2.Pooled edastasid 30.09.2024 kohtule hagist loobumise avalduse koos kompromissiga. Lapsed loobuvad elatise hagist ning paluvad kohtul loobumine vastu võtta ja lõpetada elatise hagis menetluse. Pooled paluvad kinnitada suhtluskorra, mille kohaselt lapsed viibivad vanematega vaheldumisi täisnädalate kaupa pühapäevast pühapäevani. Emaga viibivad lapsed paaritutel nädalatel ja isaga paaris nädalatel. Viibimiskoha vahetus on kell 14.30-15.30. Täpsest kellaajast teavitab transportiv vanem teist vanemat ette vähemalt pool tundi. Kui laps avaldab soovi minna eelmises punktis toodud suhtlemiskorra ajal teise vanema juurde, ei tohi lapsega
Tsiviilasi nr 2-23-143029 viibiv vanem teda keelata. Seejuures arvestatakse nii vanemate kui laste elukorraldust, sh uneaega ja mõistlikkuse printsiipi. Paaritutel aastatel viibivad lapsed jõulude ajal 23.12 alates kell 15.00 kuni 25.12 kell 15.00 ema juures ja 25.12 alates kell 15.00 kuni 27.12 kell 15.00 isa juures ja paaris aastatel vastupidi. Paaris aastatel viibivad lapsed aastavahetuse 30.12 alates kl 15:00 kuni 01.01 kell 15.00 ema juures ning võidupüha ja jaanipühad 23.06 alates kell 15:00 kuni 25.06 kell 15.00 isa juures ja paaritutel aastatel vastupidi. Kui last on vaja transportida, viib lapse teise vanema juurde see vanem, kelle juures laps viibib. Isal on õigus lastega koos olla isadepäeval ja oma sünnipäeval. Emal on õigus lastega koos olla emadepäeval ja oma sünnipäeval. Vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta isiklikest rahalistest vahenditest lastega reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest väljaspool Eesti Vabariiki. Laste viibimist puhkusereisil loetakse mõjuvaks põhjuseks samal ajal toimuma pidanud kohtumiste ärajäämiseks. Vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 30 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama laste huvide ja kohustustega ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lastega reisile lubamisest. Tavasuhtluskorra ja erisündmustega seotud suhtluskorra vastuolu korral kehtib erisündmustega seotud suhtluskord. Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka suhtluskorra välisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, lapse sünnipäevast, avalikel üritustel jne. Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida. Kui laps haigestub sellisel viisil, mis takistab kodust väljumist, või esineb mõni muu objektiivne takistus lapse viibimiskoha muutmiseks, siis kokkusaamist ei toimu. Sellisel juhul toimub viibimiskoha muutmine esimesel võimalusel ehk takistuse äralangemisel. Lapsi puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad laste huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad laste kooliga seotud küsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jmt võetakse vastu ühiselt e-kirja teel. Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise. Vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel. Vanemad võimaldavad lastel teise vanemaga mõistlikul määral telefoni või muu sidevahendi teel suhelda. Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale teatele vastama esimesel võimalusel. Vanemad kohustuvad teineteist teavitama enda ja laste elukoha ja sidevahendite andmete (sh telefoninumber, e-posti aadress) muutumisest. Kui vanem teab, et ta ei saa mingil põhjusel lastega pikemalt viibida, teavitab ta sellest teist vanemat esimesel võimalusel. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sms-i vms teel) selgesõnaliselt nõustunud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas menetlus peatati kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusamet on teatanud kohtule lepitusmenetluse lõppemisest kuna lepitusmenetluse jätkamine ei ole muutunud asjaolusid arvestades võimalik. Samuti kuna pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ja asjas tuleb menetlus uuendada. TsMS § 361 lg 3 sätestab, et menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.
4.TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja õigus loobuda hagist on sätestatud ka TsMS §
Tsiviilasi nr 2-23-143029 206 lg-s 1. Kostja ei ole hagejate avaldusele hagist loobumise kohta vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei rikuta hagist loobumisega olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab alaealiste laste elatiste nõude asjas menetluse.
5.Kohus leiab, et kompromiss on alaealiste lastse huvides, seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 561 lg 1 esimene lause sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Seaduses sätestatust erinevat kokkulepet menetlusosalised kohtule ei avaldanud.
7.TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel G. K. tasus 05.01.2024 avalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Kuivõrd suhtlesmiskorra kindlaksmääramisel kohus lõpetab menetluse kompromissi kinnitamisega, siis on G. K.il õigus esitada kohtule taotlus poole st 5,00 eurot tagastamiseks. Taotlus tuleb esitada kohtule hiljemalt 31.12.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.