Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KS’a määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
(lapse isa): KG (isikukood nende Avaldaja XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Priit Lantin Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja, lapse ema): KS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
(laps):
AAS
(isikukood
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 08.04.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta KS’a määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja, KS’a kanda.
4.Rahuldada KG taotlus KS’alt määruskaebusega seotud menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks osaliselt. Mõista KS’alt KG kasuks välja määruskaebusega seotud menetluskulude eest hüvitis 300 eurot.
5.Kohustada KS’a tasuma KG’le punktis 4 väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-16928
1.Harju Maakohus kinnitas 10.09.2015.a tsiviilasjas nr 2-15-4773 avaldaja ja puudutatud isiku II vahelise suhtlemise korra. Kohtumäärus on jõustunud. Avaldaja esitas 10.11.2015.a avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuna puudutatud isik I rikub kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemiskorda, ei reageeri avaldaja kõnedele ega sõnumitele ning on võtnud isalt ja lapselt võimaluse suhelda. Avaldaja palus alustada lepitusmenetlust, teha lahend lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ning rakendada sunnivahendeid kohtumääruse täitmiseks.
2.Puudutatud isik I esitas 11.03.2016.a avalduse, millega palus muuta lapse ja lapse isa vahelist suhtluskorda, kuna lapse isa on abiellunud ja elab teise inimesega uues elukohas ja keeldub oma elukohta avaldamast.
3.Harju Maakohus eraldas 23.03.2016.a määrusega käesolevast tsiviilasjast eraldi menetlusse puudutatud isiku I avalduse suhtlemiskorra muutmiseks.
4.Harju Maakohus tunnistas 08.04.2016.a määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määras järgmised sunnivahendid Harju Maakohtu 10.09.2015.a määruse tsiviilasjas nr 2-154773 täitmiseks: kohtutäituril on õigus määruse alusel läbi viia täitemenetlus, kohtutäituril on õigus kohaldada täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 sätteid sh määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 26 ülalõikega 1 sätestatud korras, juhul kui täitemenetluse käigus on muude vahendite rakendamine (eelkõige TMS § 183 tulenev) jäänud tulemusteta, võib kohtutäitur kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 3 kohaselt kutsus kohus lepitusmenetluse läbiviimisel vanemad isiklikult välja nende ärakuulamiseks. 11.03.2016.a kohtuistungile puudutatud isik I ei ilmunud, teatades 10.03.2016.a kohtule, et haigestus ega saa kohtuistungile ilmuda. Puudutatud isik I lubas saata tõendi enda haigestumise kohta koheselt, kui on saanud oma arstiga ühendust ja tema vastuvõtule minna. Arstitõendit puudutatud isik I kuni tänase päevani kohtule esitanud ei ole. Seega luges kohus puudutatud isiku I kohtuistungilt puudumist ilma põhjuseta puudumiseks. 01.04.2016.a kell 13.00 toimuvale kohtuistungile puudutatud isik I ei ilmunud, teatas kohtule 31.03.2016.a kell 21.33, et ei saa kohtuistungile tulla liiklustakistuse tõttu. Kohus leidis, et ka seekord puudus puudutatud isikul I seaduslik takistus istungil mitteosalemiseks. TsMS § 563 lg 7 kohaselt kui üks vanematest kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Kohtumääruse tegemisel juhindus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapsest lahus elava vanema õigus oma lapsega suhelda tuleneb seega vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus ei ole tuvastanud, et avaldaja suhtlemine lapsega kahjustaks kuidagi last. Lapsega koos elav vanem on kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja olema selles lapsele emotsionaalne tugi. Lapse ema keeldub suhtlemiskorra määrust täitmast. TMS § 179 lg 2 määratleb, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 26 ülalõikega 1 sätestatud korras. Vastavalt TMS § 179 lg 4 võib kohtutäitur kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik,
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-16928 kelle huvides lahend tehakse. Maakohus leidis, et teeb lahendi lapse huvides ja jätab vanemate menetluskulud vanemate kanda.
5.Maakohtu määruse peale esitas puudutatud isik I määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Samuti palus puudutatud isik I jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rikkus menetlusõigust, kuna maakohtul ei olnud õigust tunnistada lepitusmenetlust ebaõnnestunuks. Kohus ei ole märkinud, et kohus oleks tuvastanud suhtluskorra rikkumist. Kuna kõik väidetavat rikkumist nn tõendavad tõendid on sisuliselt kogumata on tegemist menetlusnormide olulise rikkumisega, mille tõttu tuleb ka tehtud kohtumäärus tühistada ja saata arutamiseks tagasi samale maakohtule. Kohus ei ole ka ise tõendeid kogunud ega last üle kuulanud. Lapse huve pole kohus välja selgitanud. Vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 1 tuleb esindaja määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Maakohus lapsele esindajat määranud ei ole. Maakohtu määrus on vastuolus tema poolt esitatud avaldusega suhtluskorra muutmiseks. Puudutatud isik I esitas 11.03.2016.a Harju Maakohtule avalduse suhtluskorra määruse muutmiseks ts asjas nr 2-15-4773, selle avalduse alusel oleks kohus pidanud suhtluskorra TsMS § 480 lg 1 teise lause tähenduses ka lahendama, rakendades vajadusel lapse huvides PKS § 143 lg-s 31 lubatavaid meetmeid. Kohus oleks pidanud esmalt vaatama läbi suhtluskorra muutmise avalduse ning tegema selle kohta kohtumääruse ja alles siis vaatama, kas lepitusmenetlus on ebaõnnestunud või mitte. Tänane olukord on võrreldes suhtluskorra kehtestamise aluseks olevate asjaoludega oluliselt muutunud ning kohtumääruse tegemise ajaga võrreldes seega oluliselt muutunud, sellest tulenevalt oli ja on varem kehtestatud suhtluskorra muutmine põhjendatud. Kohtumääruse resolutsioon on ebatäpne ning mitte täidetav, kuna sellest ei selgu, milline on suhtluskord, mis edaspidi kehtima jääb ja mis sai puudutatud isiku I avaldusest suhtluskorra muutmiseks. Ei ole menetluslikult põhjendatud menetleda lepitusmenetluse ebaõnnestumist, kui selle sama määruse aluseks olev olukord on sedavõrd muutunud, et seda polegi võimalik täita. Enne, kui toimub lepitusmenetlus, peab olema võetud seisukoht uue suhtluskorra kehtestamise osas või selle muutmise osas, misjärel saab hakata rääkima lepitusmenetluse ebaõnnestumisest. Kohus on jätnud suures osas täitmata oma selgituskohustuse ja pole ise proovinud pooli lepitada. Kõike seda oleks ka võimalik teha ühtses menetluses, kus määratakse lepitusmenetluse tulem. Puudutatud isik I ei ole puudunud kohtuistungilt ilma põhjuseta nagu seda on kohus oma määruses märkinud. Keegi ei ole puudutatud isikult I nõudnud arstitõendi esitamist, kuid tal on see olnud olemas. Ei saa nõustuda kohtu väitega, et liiklustakistus ei ole seaduslik takistus istungil mitteosalemiseks. Olukorras kus isikul ei ole võimalik kohtusse ilmuda ja ta on sellest varakult ette teavitanud ei ole võrdsustatud kohtusse mitteilmumisena põhjuseta. Kui isik on vastava teavituse teinud, siis oleks see olnud alus istungi edasilükkamiseks, mitte pole automaatselt käsitletav põhjuseta istungilt puudumiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis puudutatud isik I, et kohus on rikkunud ärakuulamise põhimõtet jättes ta seisukohad kuulamata. Määruses on suhtluskord isale määratud õigusena, lapsele aga kohustusena. Maakohus oleks pidanud reguleerima vanema kohustust lapsega suhelda, mitte üksnes anda vanemale õigus lapsega suhelda nagu on rõhutanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-113-14. Kohus pole suunanud pooli perenõustamisele. Seega pole kohus ära kasutanud kõiki seaduses toodud võimalusi, mis võiks viia lepitusmenetluse õnnestumiseni mitte ebaõnnestumiseni. Kohus ei ole teinud sisulisi jõupingutusi aitamaks vanematel lahendada vaidlust kokkuleppel ja pakkunud enne määruse tegemist välja abinõusid lapse ja isa vaheliste suhete parandamiseks. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt on maakohus lähtunud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel lapse õigusest suhelda oma isaga, kuid samas on kohus jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I poolt esile toodud lapse ja isa suhet puudutavad väited ning välja selgitamata lapse enda seisukoha. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-10 p-s 34 välja toonud, et sunnivahendite
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-16928 kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Kuna käesoleval juhul ei ole maakohus välja selgitanud, kas kokkulepitud suhtlemiskord vastab lapse huvidele, võis sunnivahendite kohaldamine olla ennatlik.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 08.04.2016.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.TsMS § 563 lg 7 kohaselt, kui üks vanematest ei ilmu kohtusse, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab mh milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks eelnimetatud sätet kohaldanud ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse ema ei põhistanud mõjuvat põhjust 01.04.2016.a istungile mitteilmumiseks. Lapse emal oleks hilisemalt olnud võimalik määruskaebuses tuua välja asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus veenduda, et lapse emal oli mõjuv põhjus liiklustakistuse näo, kuid lapse ema ei ole kohtu ette selliseid asjaolusid toonud ning kohus ei saa neid omaalgatuslikult tuvastada. Pelgalt sedastamine, et lapse emal oli liiklustakistus, ei veena kohut. Seega ei ole oluline ka 11.03.2016.a istungile ilmumata jätmine. Hoolimata sellest, et maakohus leidis, et 11.03.2016.a istungile mitteilmumine ei olnud põhjendatud, lükkas siiski maakohus istungi edasi ja määras uue aja (01.04.2016.a istungi, millele lapse ema samuti ei ilmunud). TsMS § 563 lg 7 kohaldamiseks ei ole vajalik, et vanem peaks puuduma kahelt istungilt.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust. Lapse ema poolt määruse täitmisest keeldumine tähendabki suhtluskorra rikkumist. Ringkonnakohus on asja materjalide läbitöötamisel jõudnud samale järeldusele. Nimetatud asjaolu tuvastamist ei ole lapse ema määruskaebuses ka vaidlustanud. Lapse isa on sellistele asjaoludele enda avalduses tuginenud (väites, et lapse ema keeldub Harju Maakohtu 10.09.2015.a määrust täitmast ning on esile toonud ka konkreetsed e-kirjavestlused, kus nimetatud asjaolud ilmnevad, ning esitanud ka vastavad tõendid e-kirjade näol). Lapse emal oli võimalus hiljemalt määruskaebuses tuua kohtu ette asjaolud, mis lükkaksid nimetatud järelduse ümber, kuid lapse ema ei ole seda teinud.
11.Lapse ema on maakohtule ette heitnud ka seda, et viimane ei ole ise tõendeid kogunud. Samas ei ole lapse ema toonud esile ühtegi tõendit, mille maakohus jättis kogumata ja mis oleks omanud tähtsust asja lahendamisel. Üldsõnalise vastuväite alusel puudub alus maakohtu määrust tühistada. Samuti märgib ringkonnakohus, et lepitusmenetlus on üldjuhul vanemate lepitamiseks ning kohus võib, kuid ei pea kolmeaastast last ära kuulama. TsMS § 5521 lg 1
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-16928 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. See on kohtu diskretsiooniotsus. Kolmeaastase lapse isiklik ärakuulamine ei ole tavapäraselt ka põhjendatud. Samuti ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks lapsele pidanud määrama esindaja. Lepitusmenetluses üritatakse lepitada vanemaid ning arvestades seda, et käesoleval juhul ei muudetud suhtlemiskorda, vaid rakendati meetmeid, mis tagavad suhtlemiskorra täitmise kohustatud vanema poolt, ei leia ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleks tühistada põhjusel, et maakohus jättis lapsele esindaja määramata ja temalt seisukoha küsimata. Harju Maakohtu 10.09.2015.a määrusega kehtestatud suhtlemiskorra vastavust lapse huvidele on kohtu poolt kontrollitud ning nimetatud suhtlemiskord oli ka enne lepitusmenetlust täitmiseks kohustuslik. Lapse ema ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et suhtlemiskord ei vasta enam lapse huvidele.
12.Lapse ema esitas avalduse lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks, kuid maakohus eraldas selle iseseisvasse menetlusse (tsiviilasi nr 2-16-4692). Nimetatud avaldusest nähtub, et lapse ema palus suhtlemiskorda muuta, kuna lapse isa elukoht ja elukaaslane on muutunud ning lapse ema ei saa olla kindel, kas lapsel on seal eakohased tingimused ja oma koht, kus olla (tl 37). Nimetatud asjaolude alusel aga ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks valesti määranud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Suhtlemiskorra muutmise avaldust menetletakse uues menetluses ning kui maakohus leiab selle põhjendatud oleva, saab ta muuta senist suhtlemiskorraldust. Seni aga kehtib vana suhtlemiskorraldus. Avaldusest ei nähtu, et need asjaolud, mille alusel ema suhtlemiskorra muutmist taotleb, oleksid sellised, mis tingiks lepitusmenetluse nurjunuks lugemise tühistamise. Samuti ei nähtu nimetatud asjaoludest, et suhtlemiskorra täitmine seaks lapse ohtu või oleks muul viisil lapse huvidega vastuolus. Seda ei anna alust arvata lapse ema teadmatus lapse isa uue elukoha tingimustest. Eeltoodust tulenevalt ning kuivõrd suhtlemiskorra muutmise avaldus on eraldatud eraldi menetlusse, ei saa heita maakohtule ette seda, et lepitusmenetluse asi lahendati ära enne suhtlemiskorra muutmise avaldust. Lapse ema ei ole esitanud ka taotlust menetluse peatamiseks.
13.Ringkonnakohus ei nõustu, et Harju Maakohtu 08.04.2016.a määruse resolutsioon oleks ebatäpne. Nimetatud määruse resolutsioonist on võimalik selgesti välja lugeda, et kehtib Harju Maakohtu 10.09.2015.a määrusega kehtestatud suhtlemiskord. Nimetatud määrust olid lapse vanemad ka enne lepitusmenetlust kohustatud täitma. Harju Maakohtu 08.04.2016.a määrusega kehtestati lapse emale lisaks sunnivahendid, kui lapse ema peaks keelduma Harju Maakohtu 10.09.2015.a määruse täitmisest. Sunnivahendite kohaldamisest saab lapse ema aga hoiduda, kui täidab kehtivat Harju Maakohtu 10.09.2015.a määrust. Harju Maakohtu 10.09.2015.a määrus aga kehtib ja on täitmiseks kohustuslik seni, kuni jõustub seda muutev lahend või kohaldatakse esialgset õiguskaitset selle täidetavuse peatamiseks.
14.Asja materjalidest nähtub, et maakohus on üritanud pooli lepitada, kutsudes pooled mitmel korral kohtuistungile. Juhul kui aga üks pool ei soovi leppida (mida saab välja lugeda nt sellest, et pool põhjuseta ei ilmu istungile), siis kohustab tsiviilkohtumenetluse seadustik kohut tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. See tagab teise vanema õiguste efektiivse kaitse, sest vastasel juhul saaks üks vanem menetlust venitades lõpmatuseni hoiduda jõustunud ja tema suhtes täitmiseks kohustusliku kohtumääruse täitmisest. Arvestades et lapse ema ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet lapse isa avaldusele (et ema ei ole rikkunud kehtivat suhtlemiskorda või et suhtlemiskorra täitmine on välistatud mingil põhjusel) ega esitanud ka omapoolseid ettepanekuid leppimiseks, viitavad asjaolud sellele, et lapse emal ei ole sisulist huvi jõustunud kohtumääruse täitmise pinnalt kerkinud erimeelduste kokkuleppel lahendamiseks ning pigem takistatakse lapse isal ja lapsel kohtuda. Selles osas on maakohus
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-16928 õigesti märkinud, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning ühel vanemal ei ole õigust takistada teisel vanemal lapsega suhtlemast. Kui vanem seda teeb ega soovi leppida, on kohtul õigus kohaldada sunnivahendeid. Asjakohatu on lapse ema märkus, et määrusega on suhtluskord määratud lapse isale õigusena ja lapsele justkui kohustusena. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Perenõustamisele suunamine ei ole iseenesest kohustuslik ning kohus ei pea pooli sinna suunama. Käesoleval juhul on ema enda käitumisega andnud aluse kuulutada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Sellises olukorras ei pea maakohus suunama vanemaid perenõustamisele. Lapse ema heidab kohtule ette ka seda, et kohus on jätnud tähelepanuta lapse ema poolt esiletoodud lapse ja isa suhet puudutavad väiteid. Selliseid väiteid ei ole aga kohtu ette toodud. Lapse ema on teinud ka üldsõnalise etteheite, väites et kehtiv suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele, kuid ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus sellisele järeldusele jõuda. Üldsõnaline etteheide ei anna alust muuta maakohtu määrust. Lapse emal oleks määruskaebuses olnud võimalik välja tuua asjaolud, miks kehtiv suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele, kuid pole seda teinud. Eeltoodud põhjustel jääb maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seega jäävad maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb aga TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kaebuse esitaja kanda, kuivõrd kaebus jääb rahuldamata.
16.Lapse isa esitas 06.05.2016.a tähtaegselt taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus lapse emalt välja mõista menetluskulud summas 360 eurot ning määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja määruskaebemenetluse kulud piirdusid esindajatasudega. Ringkonnakohus on kontrollinud toimiku materjalide pinnalt, et lapse isa esindas ringkonnakohtus lepinguline esindaja Priit Lantin, kes on esitanud kohtule volikirja lapse isa esindamiseks (tl 68) ja diplomi juristi kvalifikatsiooni kohta (tl 15). Eeltoodust tulenevalt on lapse isal õigus saada hüvitist lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Lapse ema vastuväide, et lapse isa esindajal puudub volitus, on alusetu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lapse isa kandnud määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid kokku 360 euro ulatuses, mis hõlmab kolme tunni jagu õigusabi. Nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud üks tund määruskaebusega tutvumisele ning kaks tundi vastuse koostamiseks määruskaebusele. Arvestades seda, et vastuse koostamiseks määruskaebusele pidi esindaja töötama läbi ka maakohtu määruse, et lapse ema määruskaebuses oli mitmeid erinevaid vastuväiteid, millele määruskaebuse vastuses ka põhjalikult vastati, leiab ringkonnakohus, et kolm tundi on põhjendatud ja vajalik aeg kliendi parimaks esindamiseks. Kuivõrd klient on füüsiline isik, kuulub tasu väljamõistmisele koos käibemaksuga. Samas ei ole tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga põhjendatud ja vajalik, arvestades et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ning lepingulise esindaja puhul ei ole tegemist advokatuuri liikmega. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud ja vajalik esinduse tunnihind 100 eurot (koos käibemaksuga) vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale. Seega tuleb puudutatud isikult I välja mõista avaldaja menetluskulude hüvitiseks 300 eurot. Kuivõrd esitati taotlus ka viivise väljamõistmiseks, siis tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel lapse emalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-16928
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.